Tõlliste mõis

 See artikkel räägib ajaloolisel Tartumaal asunud rüütlimõisast; selle kõrvalmõisa kohta vaata artiklit Vastse-Tõlliste mõis; Tõlliste mõisaks on nimetatud ka Tõlluste mõisa Saaremaal

Tõlliste mõis (saksa keeles Teilitz) oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas ajaloolisel Tartumaal. Mõis rajati arvatavasti 17. sajandi keskel.

1759 ostis mõisa Tartu kreisi rahukohtunik Karol Magnus Broel-Plater. 1771 päris selle tema poeg Jan Reinhold Broel-Plater, kuid 1790 müüdi mõis oksjonil maha. 1800 rentis Hans Heinrich von Plater mõisa Elisabeth von Gersdorffile (sündinud Anrep), kes ostis mõisa 1807. Krahv Friedrich von Mengden ostis mõisa 1821, pantis 1832 Ernst von Gavelile. Ernst von Gavel ostis mõisa 1841, tema surma järel 1842 lese Charlotte (sündinud von Kauzmann) ja laste ühisomandisse, 1852 poeg Karl Gustav Ehreinreich von Gaveli ainuomand. 1854 pantis Karl Georg Amelungi pärijaile, 1857 müüs Julie von Schulmannile (sündinud Amelung). 1872 Julie von Schulmanni laste ühisomand, müüsid Robert Wegenerile. 1896 ostis (102.000 rubla) Edmund von Preetzmann, võõrandas Eesti Vabariiik 1919.

Pärast Eesti iseseisvumist mõis riigistati.

7. septembri 1930 ajaleht Postimees kirjutab: "Valgamaa maakorralduse komisjon määras tasumaksmise seaduse alusel Tõlliste mõisa endise omaniku pärijaile tasu 19.310 kr. Varem on endisele omanikule eraldatud "Palu" talu. Selle metsast saadud kuuldavasti 15 milj. sendi ümber ja kui ka talu ise juure arvata, teeb kogu tasusuurus 18 miljoni sendi ümber välja. Omanikuks oli Läti alam Breksman."[1]

Pärast Eesti iseseisvumist mõis riigistati ning jagati asundustaludeks. Mõisasüda oli mitmete asunike käes, kuid majandamine ei läinud edukalt. 1937. aastal ostis selle Tõlliste vallavalitsus ning mõisahäärberisse koliti vallamaja. Mõisa peahoone hävis Teises maailmasõjas 1944. aastal.

Tõlliste mõisa asukohaks on varem ekslikult peetud endise postijaama varemeid Valga–Sangaste–Otepää maantee ääres, kus 1924.-1944. aastatel asus vanadekodu. See hoonetekompleks hävis samuti 1944. aastal.

Välislingid

muuda

Kirjandus

muuda
  • Hagemeister, Heinrich von; F. von Buxhovden (1836). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2. Riga: E. Frantzen. Lk. 76
  • Stryk, Leonhard von (1877). Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District mit vier karten. Dorpat: C. Mattiesen. Lk 514 lk. Lk. 159-161
  • /*Aini Oberst. Tsirguliina ja Tõlliste küla XX sajandil. Lk 64/*