Suhl

Suhl on linn Saksamaal Tüüringi liidumaal.

Suhl
saksa Suhl
Suhli lipp Suhli vapp
Pindala: 102,7 km²
Elanikke: 37 009 (31.12.2022)
Koordinaadid: 50° 37′ N, 10° 42′ E
Linna asend Tüüringi liidumaal

Suhli raekoda

Suhl asub Tüüringi metsa nimelistes mägedes. Vahetult linnast lõunas asub Tüüringi metsa kõrgeim tipp, 982 m kõrgune Grosser Beerberg.

Suhlist läheb nii maantee kui ka raudtee kirdesse ja edelasse. Kirde poole saab sõita läbi Arnstadti Erfurti. Edela poole lähevad teed Meiningeni ja Hildburghauseni Schweinfurti ja edasi Würzburgi.

Geoloogia

Suhl asub Suhler Scholle nimelise graniitkompleksi lõunaserval. Selles kompleksi kaljulõhedes leidub daiki. See on osa Ruhla-Schleusingeni ülangust, mis kujundab Tüüringi metsa lõunaserva. Suhler Scholle edelaserv piirneb rõhtsate settekivimikihtidega, milleks on permi evaporiidid ja sellel asuvad triiase liivakivid. Schuler Scholle graniit on kaetud permi setete ja tardkivimitega. Tüüringi metsa kõrgemad tipud koosnevad ebakorrapäraste pragudega kvartsporfüürist.

Piki riket, mis eraldab Schuler Schollet edelas asuvatest settekivimitest, kulgeb rauamaagi soon. Kirde pool on permi lademetes vase ja hõbeda leiukohad. Linnast kagus on tähtis uraani lade.

Ajalugu

Suhli on esmamainitud 1318. aastal. 1365. aastast on teada esimene Suhli vapp, millel oli kujutatud kaht vasarat. Need sümboliseerisid asula kõige tähtsamat elatusallikat: metallitööstust. 1527. aastal sai Suhl linnaõigused.

Aastatel 1952–1990 oli Suhl Saksa DV Suhli ringkonna halduskeskus. 1994. aastal liideti linnaga Albrechtsi, Dietzhauseni, Vesseri ja Wichtshauseni vald.

Majandus

Linn oli tuntud relvatööstuse keskus alates renessansiajast. See kaasnes maagileiukohtade ja metallitöö traditsiooniga. Suhli kahureid eksporditi paljudesse Euroopa maadesse, eriti 17. ja 18. sajandil. Vanim tänapäevani püsinud ja kunagi Suhlis asunud relvatööstus on 1751. aastal asutatud Sauer & Sohn (J. P. Sauer und Sohn GmbH), mis tootis haavlipüsse, vintpüsse ja püstoleid. Teise maailmasõja lõpus evakueeriti tehas Eckernfördesse, kus asub tänapäevani. Suhlis asunud relvatööstus Simson, mis asutati juba 1856, suleti 2002. aasta lõpus. Teine ettevõte Merkel toodab vint- ja haavlipüsse. Suhlis on relvamuuseum.

Ida-Saksa ajal oli Suhlis riiklik laskespordikeskus, mis korraldas paljusid suurvõistlusi, näiteks 1986. aasta laskmise maailmameistrivõistlused. Kuigi see jäi pärast Saksamaa ühinemist alla Müncheni olümpialaskespordikeskusele, on Suhl laskjate jaoks endiselt tähtis. Suhlis on Saksamaa ainus relvaseppade kool.

Suhlis toodeti ka Simsoni mopeede ja väikeautosid.

Sõpruslinnad

Suhlil on seitse sõpruslinna:

• Bègles (Prantsusmaa)
• České Budějovice (Tšehhi)
• Kaluga (Venemaa)
• Lahti (Soome)
• Leszno (Poola)
• Smoljan (Bulgaaria)
• Würzburg (Saksamaa)

Välislingid

• Suhli koduleht