Spektromeeter on elektromagnetilise kiirguse intensiivsuse ja lainepikkuse vahelise sõltuvuse määramise riist.

Spektromeetriteks nimetatakse mitmesuguseid seadmeid, mis töötavad kiirguse etteantud lainepikkuse piirkonnas: raadiolained, mikrolained, infrapunakiirgus, valgus, ultraviolettkiirgus, röntgenikiirgus, gammakiirgus. Spektromeetris mõõdab igale lainepikkusele vastava kiirguse kas fotoelement, fotokordisti, termoelement vms ja tulemuse – spektri – fikseerib registreeriv seade.

Keemilises analüüsis kasutatava spektromeetri põhimõtteline skeem proovi füüsikalisest mõjutamisest kuni muutuste registreerimiseni: a) energia- (kiirgus-)allikas, b) proov küvetis, c) tajur, d) signaaliprotsessor, e) tulemuse registreerimine isekirjuti või arvutiga

Analüütilises keemias kasutatavad spektromeetrid on seadmed ainete kvalitatiivseks või kvantitatiivseks määramiseks (tihti identifitseerimiseks) spektroskoopia meetoditega. See tähendab, et uuritakse füüsikalise mõjuri (elektromagnetiline kiirgus, magnetväli) toimet aine aatomituumadele, elektronidele, aatomitele, molekulidele või kristallidele. Seejuures registreeritakse ainele iseloomulik spekter, tavaliselt kiirguse intensiivsuse sõltuvus sagedusest või lainepikkusest.

Nähtava valguse või lähiultraviolett- või lähiinfrapunakiirguse piirkonnas töötavat spektraalaparaati, mis on ette nähtud aine spektri mõõtmiseks absoluutühikutes (mitte suhtelistes), nimetatakse spektrofotomeetriks.

Vaata ka

muuda