Rosetta (kosmoseaparaat)

Rosetta (kosmoseaparaat)
	Rosetta ja Philae
Organisatsioon	ESA
Stardi aeg	2. märts 2004
Kanderakett	Ariane 5
Stardikompleks	Guajaana kosmosekeskus
Missiooni kestus	12 aastat 6 kuud 28 päeva
Lõpetas tegevuse	30. september 2016
COSPAR ID	2004-006A
SATCAT	28169
Mass	165 kg
Suurused	2,8 × 2,1 × 2 m
Võimsus	850 W

Rosetta oli Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) ehitatud kosmosesond komeedi 67P/Tšurjumov-Gerassimenko (67P) üksikasjalikuks uurimiseks. Rosetta viidi orbiidile ümber komeedi ning maandur Philae laskus komeedi pinnale. Rosetta viidi avaruumi 2. märtsil 2004 raketiga Ariane 5 ning jõudis komeedi juurde 6. augustil 2014. Maandur Philae laskus komeedi pinnale 12. novembril 2014.

Rosetta missioon otsustati lõpetada 2016. aastal, kui kogutud andmed viitasid sellele, et komeet suundub Jupiteri orbiidi poole ja sondi päikesepatareid ei suuda seetõttu piisavalt elektrit toota^[1]. Missioon lõppes 30. septembril 2016, kui ESA insenerid kukutasid sondi komeedi pinnale^[1]. Sond jätkas info kogumist kokkupõrkeni ja Rosetta kogutud info analüüs võtab aega aastaid^[2].

Ettevalmistused

Komeedi detailse uurimise plaane hakati kavandama pärast Halley komeedi külaskäiku 1986. aastal. Esmane plaan tuua mõnelt komeedilt proov osutus liialt kalliks. 1993. aastal jäädi plaani juurde uurida lähedalt komeeti ning luua robot, mis suudaks laskuda komeedi pinnale. Kavas oli lennutada Rosetta 12. jaanuaril 2003 komeedi 46P/Wirtanen juurde, aga start lükkus edasi detsembris 2002 ebaõnnestunud raketi Ariane 5 stardi tõttu. Rosetta startis 2. märtsil 2004 7:17 GMT Guajaana kosmodroomilt.

Lend

25. veebruari 2007 foto Marsist. Näha on ka Rosetta päikesepaneelid

Start – 2. märts 2004
Kiirendamine Maa gravitatsiooni toel – 4. märts 2005
Kiirendamine Marsi gravitatsiooni toel – 25. veebruar 2007
Teine kiirendamine Maa gravitatsiooni toel – 13. november 2007
Möödumine asteroidist Steins – 5. september 2008
Kolmas kiirendamine Maa gravitatsiooni toel – 13. november 2009
Möödumine asteroidist Lutetia – 10. juuli 2010
Uinunud olekus lend – 8. juuni 2011 – 20. jaanuar 2014
Manöövrid komeedile lähenemiseks – 7. mai – 6. august 2014
Rosetta komeedi orbiidil – alates 6. augustist 2014
Komeedi kaardistamise algus – 10. september 2014
Philae laskumine komeedi pinnale – 12. november 2014
Rosetta planeeritud kokkupõrge komeediga. Missiooni lõpp – 30. september 2016.

Kosmoseaparaat

Rosetta mõõtmed olid 2,8 m × 2,1 m × 2,0 m, päikesepaneelide kogupindala 64 m², sideantenni diameeter 2,2 m, kaal 2900 kg, sellest aparatuur 165 kg. Laskumismooduli Philae mõõtmed olid umbes 1 m × 1 m × 1 m, kaal 100 kg. Rosetta orbiidi kõrgus oli umbes 30 km, Philae laskus komeedile umbes seitse tundi.

Instrumendid

Rosetta orbitaaljaamal oli 11 aparaati/seadet komeedi vaatlemiseks ja sondeerimiseks ultravioletis, nähtavas valguses, soojuskiirguse piirkonnas, raadiolainete abil, tolmuanalüsaatorid.

Seadmed maandumismoodulis Philae

APXS – alfaosakeste röntgenspektromeeter komeedi pinnaehituse uurimiseks
ÇIVA – komeedi tuuma infrapuna ja nähtava valguse analüüsiseade
ROLIS – Rosetta maanduri kujutissüsteem, talletas maandumist ja teeb panoraamfotosid suurusega 1024x1024 pikslit
CONSERT – komeedi tuuma sondeerimiseksperiment raadiolainetega komeedi sisestruktuuri uurimiseks
COSAC – komeedi proovi ja koostise instrument pinnaseproovide analüüsiks
PTOLEMY – gaasianalüsaator
MUPUS – mitmeotstarbeline pinnasesensoritega instrument
ROMAP – magnetomeeter ja plasmamonitor, et uurida tuuma magnetvälja ja suhet päikesetuulega
SD2 – puur, proovidevõtmise ja liigutamise alamsüsteem, võtab pinnaseproove ja transpordib neid PTOLEMY, COSAC ja ÇIVA seadmetesse analüüsimiseks; sisaldab ka 26 pisikest plaatinaahju, et kuumutada proove 180 kraadini, 16 ahju, et kuumutada proove 800 kraadini ja üht, mis puhastaks puuri
SESAME – pinnase elektrilise sondeerimise ja akustilise monitooringu eksperimendid: CASSE (komeedi akustilise sondeerimise pinnaseeksperiment), PP (elektriliste omaduste sond), DIM (kokkupõrketolmu sadestumise mõõtja)

Philae akude ressurss oli 60 tundi.

Philae komeedi pinnal

Philae käppadel on harpuunid komeedi pinnast kinni hoidmiseks, aga nende väljutamine ei õnnestunud. Esimesel puutel komeediga põrkus Philae tagasi kilomeetri kõrgusele ning kukkus kaks tundi hiljem esmasest maandumiskohast kilomeeter eemal. Teisel puutel põrkus Philae veel seitsmeks minutiks üles ning kukkus lõpuks kraatri servale, kus jäi tugevasti kaldu. Kraatri serv varjab päikese, Philae päikesepatareid on valgustatud ainult 1,5 tundi komeedi 20-tunnise "ööpäeva" kestel. Sellest ei piisa Philae akude laadimiseks ning Philae uinus pärast akude tühjenemist. Enamus plaanitud eksperimente suudeti ära teha ning andmed Maale saata.

14. juunil 2015 teatas ESA, et 13. juunil 2015 kell 22:28 CEST saadi Philaega uuesti kontakt. Side Philaega lakkas uuesti 9. juulil 2015. Põhjuseks arvatakse Philae asendi muutust komeedist gaasi väljavoolu tõttu.

5. septembril 2016 teatas ESA, et Philae leiti 2. septembril 2016 kaameraga OSIRIS komeedi pinnast 2,7 km kõrgusel tehtud 5 cm lahutusega pildil. Philae on külili asendis väga kivisel pinnal suurema kaljunuki varjus.

Vaata ka

Viited

Välislingid

Rosetta missiooni veebileht

[Ending-1] 1,0 ^1,1 Rosetta probe lands on comet 67P ending 12-year mission

[Touchdown-2] Rosetta mission ends with touchdown on comet 67P - as it happened

[1]

[2]