See artikkel on aastatel 1810−1917 tegutsenud Venemaa keisririigi seadusandlikust kogust; teiste riikide institutsioonide kohta vaata artiklit Riiginõukogu (täpsustus).
Riiginõukogu (vene keelesГосударственный совет) oli 1810. aastal asutatud Venemaa keisri kõrgeim seadusandlik kogu, millel oli nõuandev roll ja mille liikmed nimetas keiser ainuisikuliselt. Pärast 1905. aasta revolutsiooni järgseid reforme oli see aastast 1906 parlamendi teine ehk ülemkoda, mille liikmed olid osaliselt valitavad.
Riiginõukogu vahetuks eelkäijaks oli 30. märtsil (vkj) 1801 moodustatud nn Alaline nõukogu (Непременный совет), mida kutsuti mitteametlikult ka Riiginõukoguks; sel põhjusel on selle institutsiooni ajalugu arvestatud mõnikord aastast 1801. Keiser Aleksander I asutas Riiginõukogu 1. jaanuaril (vkj) 1810 oma manifestiga "Riiginõukogu loomisest" osana Speranski reformidest.
Mihhail Speranski reformikava ei viidud täielikult ellu. Tema nägemuses pidi Riiginõukogu olema parlamendi ülemkoda, kuid tegelikult kujunes sellest seadusandlik (nõuandev) kogu, mille liikmeteks said keisri usaldusalused. Nõukogu peamiseks ülesandeks oli seaduseelnõude läbivaatamine, nende väljakuulutamine ja tühistamine. Seaduseelnõud esitasid nõukogule uurimiseks ministrid, kes olid ise Riiginõukogu liikmed. Samas ei olnud nõukogul õigust algatada eelnõusid seaduste muutmiseks ega käsitleda midagi, mida neile ei olnud antud. See üksnes esitas keisrile soovitusi, mida viimasel oli täielik voli eirata. Riiginõukogu käsitles oma istungitel enamasti küsimusi, mis puudutasid eelarvet ja riigi kulutusi.
Riiginõukogu juhtis esimees, kelle keiser nimetas ametisse igal aastal. Aastatel 1812−1865 oli esimees ühtlasi Ministrite Komitee esimees. 1865−1905 juhtisid Riiginõukogu esimeestena suurvürstid.
Nõukogu liikmed nimetas ametisse ja vabastas sellest keiser ainuisikuliselt. Ehkki seisuslikke piiranguid ei seatud, moodustasid aadlikud liikmeskonnast ülekaaluka enamuse. Enamasti tähendas liikmeks nimetamine tegelikult eluaegset positsiooni. Ministrid kuulusid tänu oma ametikohale (ex-officio) automaatselt Riiginõukokku. Samuti oli liikmete hulgas alati mõni keiserliku perekonna liige (ajavahemikul 1825−1902 nimetati neid nõukokku 15). Liikmete arv kasvas aja jooksul: kui 1810. aastal oli nõukogus liikmeid korraga 35 (koos Alalise nõukogu liikmetega), siis sajandi lõpuks oli see tõusnud 60 ja XX sajandi algul kuulus Riiginõukokku juba 90 liiget. Ajavahemikul 1810−1906 nimetas keiser Riiginõukogu liikmeks 516 isikut.
Riiginõukogu asutamisel 1810. aastal moodustati neli departemangu, millest kolm jäid püsima 1906. aastani. Departemange juhtisid esimehed.
Need departemangud olid:
Seaduste departemang (Департамент законов)
Tsiviil- ja vaimulike asjade departemang (Департамент гражданских и духовных дел)
Riigimajanduse departemang (Департамент государственной экономии)
Sõjaliste asjade departemang (Департамент военных дел). See struktuuriüksus lakkas toimimast juba 1854. aastal, ehkki ametlikult kaotati see 1901. aastal. Esimees oli ametis aastani 1858, liikmed kuni 1859.
Hiljem asutatud departemangud:
Ajutine departemang (Временный департамент) oli lühiajaline struktuuriüksus, mis tegutses 1817. aasta veebruarist aprillini. Krahv Nikolai Golovini juhtimisel käsitles see rahandusküsimusi. Ehkki ametlikult seda departemangu ei kaotatud, lõpetas see sisulise töö samal aastal.
Poola kuningriigi asjade departemang (Департамент дел Царства Польского) loodi 1832. aastal pärast Poola kuningriigi autonoomia kaotamist. Departemangu esimees oli ühtlasi Poola asehaldur.
Tööstuse, teaduse ja kaubanduse departemang (Департамент промышленности, наук и торговли) asutati 1900. aastal
Seadusloome komisjon (Комиссия составления законов). See institutsioon oli loodud juba 1796. aastal, Riiginõukoguga liideti see 1810. aastal. Pärast Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku kantselei II osakonna asutamist 1826. aastal komisjon kaotati ja selle pädevus läks üle nimetatud osakonnale. 1882. aastal allutati see uuesti Riiginõukogule − nüüd küll osakonnana (Кодификационный отдел). See kaotati 1893. aastal, mil selle ülesanded läksid Riigikantseleile.
Palvekirjade komisjon (Комиссия по принятию прошений) allus Riiginõukogule aastatel 1810−1835. Selle eesmärk oli menetleda valitsusasutuste vastu esitatud kaebusi, samuti tegeles see mitmesuguste hüvitiste määramise küsimustega. 1835. aastal allutati see otse keisrile.
Võrreldes varasemaga muutus reformitud Riiginõukogu struktuur oluliselt. Sel perioodil moodustasid Riiginõukogu üldkogu, riigikantselei, kaks departemangu ja alalised komisjonid.
Departemangude arv kahanes varasema nelja asemel kaheni.
Esimene departemang (Первый департамент) tegeles peaasjalikult õigusküsimustega. See menetles vaidlusküsimusi, mis olid tekkinud senatis, senati ja justiitsministeeriumi vahel, sõja- või admiraliteedinõukogus. Samuti käsitles see õigusrikkumisi, mis puudutasid Riiginõukogu ja Riigiduuma liikmeid, ministreid ja teisi kõrgeid ametnikke (Teenistusastmete tabeli III-I aste), samuti kõrgaadliga (vürst, krahv, parun) seotud kaasusi.
Teise departemangu (Второй департамент) pädevusse kuulusid rahandus- ja majandusküsimused. See teostas järelevalvet rahandusministeeriumi, Riigipanga, Riigi aadlimaapanga, Talurahva Põllupanga ja riiklike hoiukassade aastaaruannete üle, samuti käsitles see eraomanduses olnud raudteede ja riigimaade eravaldusse võõrandamisega seotud küsimusi.
Amburger, Erik. Geschichte der Behördenorganisation Russlands von Peter dem Grossen bis 1917. − Studien zur Geschichte Osteuropas. Bd X. Leiden: E. J. Brill, 1966. Lk 65-70 [1].
Щеглов, Владимир Георгиевич. Государственный совет в России, в особенности в царствование императора Александра Первого. Том первый. Ярославль: Тип. М. Х. Фальк, 1892 [2].
Щеглов, Владимир Георгиевич. Государственный совет в России, в первый век его образования и деятельности (30 марта 1801−1901 года). Историко-юридический oчерк. Ярославль: 1903 [3].