Ridala kihelkond

Ridala kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Rötel, ladina keeles Rotalia; Rotelewic, rootsi k. Roetels socken, lühend Rid) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.

Ridala kirik

Piirkonna ajalugu

Haapsalu kreis Eestimaa kubermangus. Liivimaa atlas (1798)

Ridala kirikukihelkond (saksa Kirchspiel Roethel in Wiek) rajati arvatavasti aastail 1220–1230, tänapäeval kattub see umbes 90% ulatuses endise Ridala valla territooriumiga. Kihelkonna maadel asub ka Läänemaa keskus Haapsalu (Hapsal). Enne seda moodustas Ridala kirikukihelkonna ala osa Ridala muinaskihelkonna territooriumist (esmamainitud 1215. aastal).

Kihelkonnakirik oli Ridala kirik.

Muinaskihelkond hõlmas peale hilisema kirikukihelkonna ka Lääne-Nigula, Martna ja Noarootsi kihelkonna ala. Asustus oli suhteliselt tihe, teada on ka linnuste olemasolu (Tubrilinn). 1215. aastal tehti Ridalasse ristisõdijate rüüsteretk. Ridala kirikukihelkond kuulus Saare-Lääne piiskopkonda. Aastatel 1260–1270 rajati Haapsalu piiskopilinnus, selle kõrvale tekkis Haapsalu linn. Enne Liivi sõda on teada Uuemõisa piiskopimõis, Kiltsi mõis, Ungru mõis ja Võnnu mõis. 14. ja 15. sajandil asus rannikule elama rootslasi. Kihelkonnakooli kohta on teateid 1788. aastast. 19. sajandi lõpus rajati baptisti kogudusi ja Mäemõisa õigeusu kirik.

Ridala kihelkonna mõisad

Ridala kihelkonnas paiknes 18 mõisat: 1 kirikumõis, 11 rüütlimõisast peamõisat koos 5 kõrvalmõisaga ning 1 poolmõis ja 3 karjamõisat.

• Ridala kirikumõis (Pastorat Roethel)
• Asuküla mõis (Assoküll) rüütlimõis
• Kiideva mõis (Kiwidepäh) rüütlimõis
• Kiltsi mõis (Weissenfeld) rüütlimõis
• Käblaküla mõis (Kebbeldorf) Käblamõisa kõrvalmõis
• Käblamõisa mõis (Kebbelhof) rüütlimõis
• Lauguta mõis e Lõuguta (Laukota) rüütlimõis
• Mäemõisa mõis (Berghof) rüütlimõis
• Nakamaa mõis (Nakkama) Mäemõisa karjamõis poolmõisa staatuses
• Parila mõis (Pargel) rüütlimõis
• Saardu mõis (Saardo) Kiideva kõrvalmõis
• Saunja mõis (Saunja) Uuemõisa kõrvalmõis
• Sinalepa mõis (Sinnalep) rüütlimõis
• Sündepää mõis (Sündepä) Kiltsi kõrvalmõis
• Tamma mõis (Tamma) Kiltsi kõrvalmõis
• Ungru mõis (Linden) rüütlimõis
• Uuemõisa mõis (Neuenhof) rüütlimõis
• Vilkla mõis (Wilkilby)
• Võnnu mõis (Wenden) rüütlimõis

Ridala kihelkonna vallad

• Asuküla vald (Assoküll) (1866–1939)
• Sinalepa vald (Sinnalep) (1866–1939)
• Võnnu-Jõesse vald (Võnnu)(Wenden und Jesse (Wenden)) (1866–1939)
• Käblamõisa vald (Kebbelhof) (1866–1890)
• Kiideva vald (Kiwidepäh) (1866–1890)
• Kiltsi vald (Wessenfeld) (1866–1890)
• Mäemõisa vald (Berghof) (1866–1890)
• Parila vald (Pargel) (1866–1890)
• Ridala kirikuvald (Röthel) (1866–1890)
• Ungru vald (Linden) (1866–1890)
• Käblaküla vald (Kebbeldorf) (1866–1893)
• Lauguta vald (Lõuguta) (Laukota) (1866–1893)
• Uuemõisa vald (Neuenhof) (1887–1891)

Vaata ka

• Ridala (Läänemaa)
• Ridala Baptisti palvemaja (Ridala palvela)

Välislingid

• Ridala kihelkond Mõisaportaalis
• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 543–545.
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 104–105.