Putuktolmlemine
Putuktolmlemine ehk entomogaamia on taimede tolmlemise viis, mis on valdavalt levinud katteseemnetaimedel (8/10 liikidest[viide?]) ning mille korral õietolmu ülekandumine tolmukailt emakasuudmeile toimub putukate abil.
Putukate juurdemeelitamiseks on taimedel mitmesuguseid kohastumusi:
- taimel on silmatorkav eredavärviline õis, taime kõrglehed on eredalt värvunud, õied lõhnavad ja neis on nektaariumid;
- õiekate ja tolmukad on putukatele toiduks;
- tolmuterad on kleepuva või haakuva välispinnaga;
- õied meenutavad väliskujult putukaid (kärbesõis);
- või toimivad lõksuna (kaunis kuldking).
Erineva ehitusega õisi tolmeldavad eri liiki putukad:
- mesilased, kimalased – õied on kas lühikese putke-osaga või kannusega või on nektaarium suhteliselt varjatud, nõudes ligipääsuks suuremat jõudu ja osavust (ristikud, enamik huulõielisi: iminõges, liivatee, pune, iisop, mesiohakas). Mõningatel taimeliikidel takistavad arvukad pika niidiga harali tolmukad nõrgemate putukate ligipääsu nektarile (pärn, vaarikas, õunapuu ja mõned eukalüptid). Neid taimi suudavad tolmeldada ka suured liblikad;
- liblikad – pikk õieputk või kannus (sirel, lõhnav kuslapuu, käokeel, nelgid);
- mardikad – palju õietolmu või ka mahlakad, õrnad, maitsvad kroonlehed (kibuvits, magun, naistepuna);
- kärbsed – avatud lamedad õied või raipehais (sarikalised: heinputk, till, raitlill, stapeelia).