Pjotr Kapitsa
Pjotr Leonidovitš Kapitsa (Пётр Леонидович Капица; 9. juuli 1894 Kroonlinn – 8. aprill 1984 Moskva) oli vene füüsik, kes avastas 1937. aastal ülivoolavuse.
| Pjotr Kapitsa | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg |
26. juuni 1894 (Juliuse kalendris) Kroonlinn |
| Surmaaeg |
8. aprill 1984 (89-aastaselt) Moskva |
| Haridus | füüsika-matemaatikadoktor |
| Amet | füüsik |
| Töökoht | |
| Autasud | Nobeli füüsikaauhind, Lomonossovi suur kuldmedal |
Elulugu
muudaKapitsa sündis Kroonlinnas Bessaraabia-Volõõnia päritolu vanemate lapsena. Peres räägiti lisaks vene keelele ka rumeenia keelt. Tema isa Leonid Kapitsa (Leonid Petrovici Capiţa) oli sõjaväeinsener, ema oli poola Stebnicki aadlisuguvõsast. Tema emapoolne vanaisa oli Ieronim Stebnitski.
Kapitsa lõpetas Kroonlinna reaalkooli ning asus 1912. aastal õppima Peterburi Polütehnilisse Instituuti elektromehaanika teaduskonda, kus tema õpetajate seas oli ka Abram Joffe. Õpingud katkestas Esimene maailmasõda ning Kapitsa teenis Poola rindel sanitaarpolgus kiirabiautojuhina. 1918 lõpetas ta ülikooli ning töötas 1919–1921 Petrogradi Füüsika ja Tehnika Instituudi õppejõuna. 1921 õnnestus tal Maksim Gorki abiga koos Abram Joffega Inglismaale komandeeringusse minna. Teel Inglismaale peatusid nad paar nädalat Tallinnas. Kapitsa jäi Inglismaale ning kaitses Cambridge'i ülikoolis 1922. aastal doktoriväitekirja "Alfakiirte läbitungimine materiaalsetest keskkondadest ja tugevate magnetväljade saamise meetodid".
Ta töötas üle 10 aasta Ernest Rutherfordi juures Cambridge'i ülikoolis, kuid 1934. aastal läks ta Nõukogude Liitu oma vanemaid külastama, kuid teda ei lubatud Inglismaale tagasi. 1934. aastal asutas ta Moskvas Füüsikaliste Uuringute Instituudi. 1946 langes ta põlu alla ja vallandati kõikidest ametitest. 1955 naasis ta Füüsikaliste Uuringute Instituuti.
Kapitsa keeldus osalemast Nõukogude Liidu vesinikupommi projektis.
Tunnustus
muuda- 1929 – valiti Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks
- 1958 – valiti Saksa teaduste akadeemia Leopoldina liikmeks
- 1966 – valiti Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks
- 1978 – Nobeli füüsikaauhind avastuste eest madalate temperatuuride füüsikas
- 1942 – Faraday medal
- 1944 – Franklini medal
- 1959 – Frédéric Joliot-Curie hõbemedal
- 1959 – Lomonossovi kuldmedal
- 1964 – Niels Bohri medal
- 1966 – Rutherfordi medal
- 1968 – Kamerlingh-Onnesi kuldmedal
- 1943, 1944, 1945, 1964, 1971, 1974 – Lenini orden
- 1941, 1943 – Stalini preemia
Isiklikku
muudaKapitsa oli kaks korda abielus. Esimene naine suri 1920. 1927. aastal abiellus ta professor Aleksei Krõlovi tütre Annaga. Neil oli kolm poega ja tütar, kellest on tuntumad Sergei Kapitsa ja Andrei Kapitsa.
Kirjandus
muuda- Jevgeni Dobrovolski, "Akadeemik P. L. Kapitsa". Vene keelest tõlkinud H. Hein. Valgus, Tallinn 1971, 88 lk
Välislingid
muuda