Pihkva kubermang
Pihkva kubermang (vene keeles Псковская губерния) oli Venemaa keisririigi, Vene SFNV ja Nõukogude Liidu haldusüksus aastatel 1772−1777 ja 1796−1927.
| Pihkva kubermang | |
|---|---|
| Vene keel Псковская губерния | |
 | |
| Pindala: 44 211,2 km² (1914) | |
| Elanikke: 1 122 317 (1897) | |
| Rahvastikutihedus: 25,4 in/km² | |
|
Kubermangulinn: Opotška (1772–1776) Pihkva (1796–1927) | |
 |
Ajalugu
muudaAlates 1708. aastast, mil Venemaal moodustati haldusreformi käigus kubermangud, kuulus Pihkvamaa Ingerimaa kubermangu (1710. aastal nimetati see ümber Peterburi kubermanguks) koosseisu. 1719. aastal rajati Pihkva provints. 1727. aastal eraldati Peterburi kubermangust Novgorodi kubermang ja selle üheks provintsiks oli Pihkva. Selline haldusjaotus jäi kehtima 1772. aasta 22. maini, mil moodustati uue haldusüksusena Pihkva kubermang. Selle keskus oli alguses Opotškas, alates 1776. aasta 24. augustist aga sai kubermangulinnaks Pihkva. Keisrinna Katariina II kehtestas 1775. aastal seaduse, millega kaotati haldusüksustena provintsid. Samal aastal eraldati kubermangust Polotski, millest sai omaette kubermang. 1777. aastal moodustati kubermangu asemel Pihkva asehaldurkond. Viimane kaotati 1796. aastal ja Pihkvast sai taas kubermang. Alates 6. augustist 1823 kuni 1829. aasta 31. detsembrini oli Pihkva kubermang Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkubermangu osa. Aprillist 1918 kuni 1919. aastani kuulus Pihkva Põhja Oblasti Kommuunide Liidu koosseisu. Kubermang kaotati 1927. aastal ja selle alad liideti Leningradi oblastiga.
Asend
muudaEnne Esimest maailmasõda piirnes kubermang põhjas Peterburi, kirdes Novgorodi, idas Tveri, kagus Smolenski, lõunas ja edelas Vitebski ning läänes Liivimaa kubermanguga.
Haldusjaotus
muuda1772−1776
muudaKubermangu moodustamise ajal koosnes haldusüksus neljast provintsist. Pihkva ja Velikije Luki olid varem kuulunud Novgorodi kubermangu koosseisu. Ülejäänud kaks olid liidetud Venemaaga Esimene Poola jagamine tulemusel: Dvinski ehk Dünaburg oli olnud Poola-Liivimaa osa ja Polotski kuulus varem Polotski vojevoodkonna koosseisu. Juba 1772. aasta lõpul liideti kubermanguga viieski provints − Vitebski −, mis oli eraldatud Mogiljovi kubermangust.
Pihkva kubermangu haldusjaotus 1772. aastal
muuda- Dvinski ehk Dünaburgi provints
- Pihkva provints
- Polotski provints
- Velikije Luki provints
- Vitebski provints
1776−1777
muuda1776. aasta reformiga jagati senine Pihkva kubermang kaheks; sellest eraldati Polotski kubermang. Pihkva kubermangu koosseisu jäid endised Pihkva ja Velikije Luki provintside alad. Lisaks liideti haldusüksusega Novgordi kubermangust eraldatud Porhovi ja Gdovi maakonnad. Hiljem lisandusid mitmed Novgorodi maakonna vallad.
1777−1796
muuda
Pikemalt artiklis Pihkva asehaldurkond
1796−1927
muudaPärast asehalduskorralduse kaotamist 1796. aastal sai Pihkvast taas kubermang. Nüüd oli selle koosseisus kuus maakonda. 1802. aasta 24. aprillil lisandusid veel Novorževi ja Holmi maakond. See maakondlik haldusjaotus jäi kehtima 1927. aastani.
.png)
Pihkva kubermangu haldusjaotus 1913. aastal
muudaTaristu
muuda
Peterburi–Varssavi raudtee
muuda
1859. aasta veebruaris avati rongiliikluseks Peterburi–Varssavi raudtee Luga–Pihkva lõik, 1860. aasta jaanuaris Pihkva–Ostrovi lõik. 1889. aastal valmis Pihkva–Riia raudtee, mis ühendas Venemaa sisekubermangud Balti kubermangudes asunud sadamatega. Pihkva-Riia raudteeliin ehitati hargnemisena Peterburi–Varssavi raudteeliinist ja seetõttu loeti liini algpunktiks Venemaa keisririigis riigi pealinna Peterburi. Raudteeliiniga seoses ehitati Pihkvasse esimene alaline sild (Riia sild) üle Velikaja jõe.
Aadel
muuda- Pikemalt artiklis Pihkva kubermangu aadlisuguvõsaraamatud
1785. aastal sai aadel keisrinna Katariina II Aadliarmukirjaga õiguse moodustada kohalikke aadlikogusid, samuti privileegi valida kubermangu- ja maakonna aadlimarssaleid. Ühtlasi seati sisse kubermangu aadlisuguvõsaraamatud, kuhu kanti kubermangu maaomanikud. 1916. aasta seisuga oli aadlisuguvõsaraamatuisse kantud 932 suguvõsa.[1]
Pihkva kubermangu aadlimarssalid 1779−1917
muuda| Ametiaeg | Pilt | Nimi | Auaste | Märkused |
|---|---|---|---|---|
|
Illarion Matvejevitš Goleništšev-Kutuzov (1722−1784) | kindralporutšik | ||
| Danilo Ivanovitš Krinitsõn | polkovnik | |||
| Matvei Danilovitš Tšihhatšov (suri pärast 1795) | tõeline riiginõunik | |||
|
Pjotr Abramovitš Hannibal (1742−1826) | kindralmajor | ||
| Larion Lazarevitš Mjagkoi (suri enne 1812) | rahvanõunik | |||
| Matvei Jevstignejevitš Rokotov (u 1750−?) | riiginõunik | |||
| Mihhail Nikititš Brõlkin (Brilkin) (u 1757−1817) | kolleegiuminõunik | |||
| Stepan Petrovitš Vohhin | kolleegiumiassessor | |||
| Nikolai Lvovitš Velikopolski (u 1743−1828) | polkovnik | |||
|
Mihhail Mihhailovitš Borozdin (1767−1837) | kindralleitnant | ||
| Klimenti Nikiforovitš Rassihhin | tõeline riiginõunik | |||
| Karl Andreas von Stackelberg (1760−1823) | titulaarnõunik | |||
| Nikolai Stepanovitš Karamõšev (suri u 1832) | kindralmajor | |||
| Aleksei Ivanovitš Lvov | polkovnik | |||
| Aleksei Vassiljevitš Vassiltšikov (1780−1833) | kammerhärra, salanõunik (a-st 1828) | |||
|
Aleksei Nikititš Peštšurov (1780−1833) | riiginõunik | ||
| Dmitri Mihhailovitš Bazjukin | 2. järgu kapten | |||
|
Nikolai Vassiljevitš Vassiltšikov (1781−1849) | kindralmajor | ||
| Nikolai Aleksandrovitš Jahontov (1790−1859) | kammerhärra, riiginõunik | |||
| Nikolai Ivanovitš Krekšin (1786−1871) | kolleegiuminõunik | |||
|
Nikolai Sergejevitš Beklešov (1789−1859) | tõeline riiginõunik (a-st 1856 salanõunik), kammerhärra (a-st 1842) | ||
| Mihhail Mihhailovitš Grušetski (1810−1895) | kaardiväekapten | Kohusetäitja | ||
| Nikolai Stepanovitš Volkov (1810−1869) | tõeline riiginõunik | |||
| parun Alexander von Vietinghoff-Scheel | tõeline riiginõunik | |||
| Aleksandr Jevgenjevitš Zarin | salanõunik | |||
| Modest Modestovitš Karamõšev (1839−1909) | tõeline riiginõunik | Kohusetäitja | ||
| Nikolai Ivanovitš Novosiltsov (1848−1916) | õuemeister (a-st 1899), jäägermeister (a-st 1900) | |||
| Vladimir Vladimirovitš Filosofov (1867−1929) | tõeline riiginõunik | |||
|
Mihhail Nikolajevitš Skvortsov (1845−pärast 1918) | kindralmajor | ||
|
Nikolai Pavlovitš Lavrinovski (1845−pärast 1918) | salanõunik, õuemeister | ||
|
Sergei Ivanovitš Zubtšaninov (1864−1935) | riiginõunik (a-st 1914 tõeline riiginõunik) |
Võimukandjad
muudaKindralkubernerid
muudaMogiljovi ja Pihkva kindralkuberner 1772−1777
muuda| Ametiaeg | Pilt | Nimi | Auaste |
|---|---|---|---|
|
krahv Zahhar Grigorjevitš Tšernõšov (1722−1784) | kindral en chef (a-st 1773 kindralfeldmarssal) |
Liivimaa, Kuramaa, Eestimaa ja Pihkva kindralkuberner 1823−1829
muuda| Ametiaeg | Pilt | Nimi | Auaste |
|---|---|---|---|
|
markii Filippo Paulucci delle Roncole (1779−1849) | jalaväekindral |
Sõjakubernerid
muudaSmolenski ja Pihkva sõjakubernerid 1797−1799
muuda| Ametiaeg | Pilt | Nimi | Auaste |
|---|---|---|---|
|
Mihhail Mihhailovitš Filosofov (1732−1811) | jalaväekindral | |
|
Diedrich Arend von Rosenberg (1739−1813) | jalaväekindral |
Pihkva sõjakuberner 1799−1800
muuda| Ametiaeg | Nimi | Auaste |
|---|---|---|
| vürst Ivan Karlovitš Ghica (1756−pärast 1803) | jalaväekindral |
Kubernerid
muudaPihkva kubernerid 1772−1777
muuda| Ametiaeg | Pilt | Nimi | Auaste |
|---|---|---|---|
|
Mihhail Nikititš Kretšetnikov (1729−1793) | kindralmajor | |
|
Aleksei Vassiljevitš Narõškin (1742−1800) | kammerhärra | |
| Christopher Reinhold von Nolcken (1728−1802) | brigadir |
Pihkva tsiviilkubernerid 1796−1917
muuda| Ametiaeg | Pilt | Nimi | Auaste | Märkused |
|---|---|---|---|---|
| Hariton Lukitš Zujev (1730−1806) | tõeline riiginõunik | |||
| Ivan Andrejevitš Moltšanov | tõeline riiginõunik | |||
| Illarion Spiridonovitš Aleksejev (1744−1798) | tõeline riiginõunik | |||
| Nikolai Andrejevitš Beklešov (1741−1822) | tõeline riiginõunik (a-st 1800 salanõunik) | |||
| Jakob Johann von der Wenge gen. Lambsdorff (1743−1810) | salanõunik | |||
| Nicolas Labut de Vivance (1766−1816) | tõeline riiginõunik (a-st 1811 kindralmajor) | |||
| vürst Pjotr Ivanovitš Šahhovskoi (1771−1827) | salanõunik | |||
| Berend Otto von Aderkas (1775−1831) | tõeline riiginõunik | |||
|
Andrei Fjodorovitš Kvitka (1774−1844) | riiginõunik (a-st 1827 tõeline riiginõunik) | ||
|
|
Aleksei Nikititš Peštšurov (1779−1849) | tõeline riiginõunik | ||
| Friedrich von Bartholomäi (1800−1862) | kindralmajor | |||
|
Aleksandr Lvovitš Tšerkassov (1796−1856) | tõeline riiginõunik | ||
|
Valerian Nikolajevitš Muravjov (1811−1869) | tõeline riiginõunik | ||
|
krahv Magnus Konstantin Ferdinand von der Pahlen (1830−1912) | tõeline riiginõunik | Kohusetäitja kuni 01.01.1865 | |
| Boriss Petrovitš Obuhhov (1820−1885) | kammerhärra, tõeline riiginõunik | |||
|
Mihhail Semjonovitš Kahhanov (1833−1900) | tõeline riiginõunik | Kohusetäitja kuni 21.08.1868 | |
|
Mihhail Borissovitš Prutšenko (1833−1900) | tõeline riiginõunik (a-st 1885 salanõunik), kammerhärra (a-st 1873) | ||
|
vabahärra Alexander Karl Abraham von Uexküll-Güldenband (1840−1912) | salanõunik | ||
| Konstantin Ivanovitš Paštšenko (1830−1900) | tõeline riiginõunik (a-st 1889 salanõunik) | |||
|
vürst Boriss Aleksandrovitš Vassiltšikov (1860−1931) | tõeline riiginõunik, tallmeister (a-st 1903) | ||
|
krahv Aleksandr Vassiljevitš Adlerberg (1860−1915) | tõeline riiginõunik, tallmeister | ||
| parun Nikolai Nikolajevitš Medem (1867−1918) | tõeline riiginõunik | |||
| Dmitri Grigorjevitš Javlenski (1866−pärast 1917) | tõeline riiginõunik | |||
|
Arkadi Ippolitovitš Kelepovski (1870−1925) | tõeline riiginõunik | ||
|
Boriss Dmitrijevitš Kaškarov (1866−pärast 1921) | tõeline riiginõunik |
Viitsekubernerid
muudaPihkva viitsekubernerid 1796−1917
muuda| Ametiaeg | Pilt | Nimi | Auaste | Märkused |
|---|---|---|---|---|
| Nikolai Andrejevitš Beklešov (1741−1822) | riiginõunik | A-st 1795 Pihkva asehaldurkonna viitsekuberner | ||
| Pjotr Vengerski | riiginõunik | |||
| Mihhail Ivanovitš Bibikov | riiginõunik | |||
| Stepan Vassiljevitš Bakejev (suri pärast 1807) | kapten-kommodoor | |||
| Samuil Samuilovitš Figner (1758−1811) | riiginõunik | |||
| Christoph von Rennenkampff | riiginõunik | |||
| Pavel Fjodorovitš Sokov | kolleegiuminõunik | |||
| Mihhail Aleksandrovitš Baranov (1773−1840) | kolleegiuminõunik | |||
| Fjodor Ivanovitš Tatarinov | kolleegiuminõunik | |||
| Grigori Petrovitš Dubetski | kolleegiuminõunik | |||
| Johann Laube (1779−1846) | riiginõunik | |||
| Aleksei Jegorovitš Dedenev | kolleegiuminõunik | |||
| Ivan Kornilovitš Afendik (1786−pärast 1848) | tõeline riiginõunik | |||
|
Matvei Lvovitš Koževnikov (1805−u 1858) | kolleegiuminõunik | ||
| Nikolai Ivanovitš Vaskov | riiginõunik | |||
| Ippolit Mihhailovitš Potulov (1813−1880) | kolleegiuminõunik (hiljem riiginõunik, a-st 1852 tõeline riiginõunik) | |||
|
Aleksandr Stepanovitš Ogolin (1821−1911) | riiginõunik | ||
|
Lev Nikolajevitš Perovski (1816−1890) | riiginõunik | ||
| Nikolai Vassiljevitš Rodzjanko (1817−1871) | riiginõunik (a-st 1864 tõeline riiginõunik) | |||
| Konstantin Danilovitš Bendon | riiginõunik (a-st 1868 tõeline riiginõunik) | |||
.jpg)
|
Aleksandr Mihhailovitš Žemtšužnikov (1826−1896) | tõeline riiginõunik | ||
| vürst Aleksandr Pavlovitš Urussov (1843−1897) | kolleegiuminõunik | |||
| Leonid Konstantinovitš Teljakovski (1833−1908) | riiginõunik (hiljem tõeline riiginõunik) | |||
|
Nikolai Semjonovitš Brjantšaninov (1844−pärast 1916) | tõeline riiginõunik | ||
|
|
krahv Aleksandr Vassiljevitš Adlerberg (1860−1915) | õuenõunik (a-st 1894 kolleegiuminõunik, a-st 1896 riiginõunik) | Pihkva kuberner 1903−1911 | |
|
Aleksei Aleksejevitš Hvostov (1859−1940) | kolleegiuminõunik (hiljem riiginõunik) | ||
|
krahv Konstantin Johann Georg von der Pahlen (1861−1923) | tseremooniameister | ||
|
Sergei Sergejevitš Andrejevski (1857−1930) | riiginõunik | ||
| parun Nikolai Nikolajevitš Medem (1867−1918) | kolleegiuminõunik (a-st 1905 riiginõunik, a-st 1910 tõeline riiginõunik), kammerhärra (a-st 1907) | Pihkva kuberner 1911−1916 | ||
| Vladimir Nikolajevitš Kreiton (Creighton) (1871−1931) | kammerhärra, tõeline riiginõunik (a-st 1913) | |||
.jpg)
|
vürst Sergei Dmitrijevitš Obolenski (1868−1946) | polkovnik | ||
| Vassili Sergejevitš Arsenjev (1883−1947) | õuenõunik |
Semstvo esimehed
muudaPihkva kubermangu semstvo esimehed 1865−1917
muuda| Ametiaeg | Pilt | Nimi | Auaste |
|---|---|---|---|
|
Mihhail Aleksandrovitš Nazimov (1801−1888) | ||
| vürst Fjodor Vassiljevitš Šahhovskoi (1810−?) | tõeline riiginõunik | ||
| Nikolai Nikolajevitš Vohhin (1829−1913) | tõeline riiginõunik | ||
| Aleksandr Jevgenjevitš Zarin (u 1829−1893) | salanõunik | ||
| Nikolai Aleksejevitš Beklešov (1825−1903) | riiginõunik (a-st 1887 tõeline riiginõunik) | ||
| Aleksandr Mihhailovitš Nekljudov (1849−?) | |||
| Vassili Pavlovitš Gorbunov | |||
|
|
Sergei Ivanovitš Zubtšaninov (1864−1935) | riiginõunik | |
.jpg)
|
Alexander Konstantin von der Bellen (1859−1924) | riiginõunik |
Kaardid
muuda-
Pihkva kubermang Alexander Wilbrechti kaardil Атлас Российской империи. 1800 год. Лист 8. Псковская губерния из 6 уездов -
Pihkva kubermang 1820. aastal -
Pihkva kubermang Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel (1826–1840) -
Pihkva kubermang Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel 2 -
Pihkva kubermang Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel 3 -
Pihkva kubermang Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel 4 -
Pihkva kubermang Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel 5 -
Pihkva kubermang Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel 6 -
Pihkva kubermang Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel 7 -
Pihkva kubermang Friedrich Theodor Schuberti topograafilistel joonistel 8 -
Pihkva kubermangu vallad 1892. aastal
Vaata ka
muudaViited
muudaKirjandus
muuda- Сборник Псковской губернской ученой архивной комиссии. Выпуск I. Псков: Типография Губернскаго Правления, 1917 [2].
Välislingid
muuda
Pihkva kubermang – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis