Peeter Vähi

Peeter Vähi (sündinud 18. mail 1955 Tartus) on eesti helilooja.^[1]

Tema helikeeles on ühendatud ida ja lääs, uus ja vana, akustiline ja elektrooniline.^[viide?]

Elulugu

Peeter Vähi on nooruses õppinud akordioni, kontrabassi ja muusikateadust. Aastal 1974 alustas ta kompositsiooniõpinguid Eesti Muusikaakadeemias professor Eino Tambergi käe all ja 1980. aastal sai heliloojadiplomi.

Ta on töötanud kontserdiprodutsendina Eesti Kontserdis, olnud vabakutseline, õpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Aasia rahvaste muusikat. Praegu on ta Estonian Record Productionsi kunstiline juht ning muusikafestivalide Orient (alates 1992) ja Klaaspärlimäng (alates 1995) kunstiline juht.

Äramärkimist väärib Peeter Vähi tegevus klahvpillimängijana (džäss-rokkansamblis Uus Generatsioon 1978–1979 ja pop-rokkansamblis Vitamiin 1978–1989), fotograafina (näitused "Planeedi nägu", "Tuhandenäoline budism", "Homo sapiens 2009", "Arktika-Antarktika", "African Round"), innuka rännumehena (reisid "Siiditee tuur 2007" ja "Rolling Estonians", Himaalaja, Tjan-Šani, Pamiiri-Alai, Paapua Uus-Guinea, Kesk-Aasia ja Okeaania matkad, "Arktika-Antarktika 2010", "African Round", "Siberia-Mongolia") ning sadakonna artikli, raamatu, raadiosaate ja teledokumentaali autorina või kaasautorina.

Peeter Vähi on Heliloojate Liidu liige (alates 1982, juhatuse liige alates 1992), Budismi Instituudi nõukogu aseesimees (2002–2014), Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi liige (alates 1982), Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu nõukogu liige (2001–2008), Drikung Kagyu Ratna Shri Keskuse / Eesti Budistliku koguduse liige (president 1992–2005), Eesti Kontserdi nn resideeriv helilooja (2014–2015).

Looming

"Peeter Vähi helikeeles ühinevad euroopalik ja orientaalne kultuur. Tema kõlamaterjal on sageli ida päritoluga, kuid arenduses võib sageli kohata ka euroopalikku variantsust ja motiivilist töötlust. Vähi loomingus on kompositsioonitehnilisest küljest ajapikku üha olulisemaks saanud muusika kontseptuaalne külg – tekstisõnum ja selle rituaalne esitus, helimaterjali kõlaline ja märgiline erakordsus." – Evi Arujärv

Vokaalteoste puhul torkab silma paljude keelte kasutamine, lisaks Euroopa keeltele (eesti, seto, läti, vene, vana-preisi, saksa, inglise, ladina) on Vähi loonud muusikat jaapani, sanskriti, tiibeti, kopti ja fulani tekstidele.

Olulisemate teoste hulka kuuluvad oratoorium "Maarja Magdaleena evangeelium", vokaal-sümfooniline Aafrika-teemaline initsiatsiooniriitus "Müstilisel Kaydara-maal", "Tema Kõrgeausus Salvador D'le" ja "Müstiline ühinemine" kammeransamblile, kantaat "Ülim vaikus" naishäälele, meeskoorile ja kelladele, flöödikontsert "Taevase järve laul", lühiteosed "Nelikümmend kaks" ja "To the Mother" oma arvukates arranžeeringutes.

Peeter Vähi muusikat on esitanud Euroopa, Aasia ja Ameerika orkestrid (nende hulgas Jaapani Filharmoonikud, Euroopa Liidu Kammerorkester, Shanghai Sümfooniaorkester, Detroiti Sümfooniaorkester, NDR Sümfooniaorkester, MDR Sümfooniaorkester, Viini Tonkünstler-Orchester, Läti Rahvusorkester, Taipei Filharmooniaorkester, Göteborgi Sümfooniaorkester, Vene Riiklik Akadeemiline Kammerorkester, Leedu Kammerorkester, Kremerata Baltica), koorid (Tokyo Filharmoonia Koor, segakoor Latvija, Shanghai Ooperimaja koor, Riia Toomkiriku Poistekoor), kammer- (Slava Grigoryan, Gidon Kremer, Raschèr Saxophone Quartet) ja etnomuusikud (Sevara Nazarkhan, Hiroyuki Koinuma, Hayashi Eitetsu), loomulikult ka enamik Eesti tippmuusikuid (Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Klaaspärlimäng Sinfonietta, Tallinna Kammerorkester, Eesti Rahvusmeeskoor (RAM), tütarlastekoor Ellerhein, kammerkoor Collegium Musicale, ansamblid Hortus Musicus ja Arsis, Järvide "dünastia", Eri Klas, Risto Joost, Andres Mustonen, Kalle Randalu, Ivari Ilja, Peep Lassmann, Martin Kuuskmann, Mati Turi, Priit Volmer, Elina Nechayeva, aga samuti Kadri Voorand, Liisi Koikson, Ivo Linna, Lenna, Silvi Vrait, Siiri Sisask, Hardi Volmer, Tanel Padar, Anne Veski, Peeter Volkonski, Tõnis Mägi). Lisaks tavapärastele akadeemilistele kontserdisaalidele ja kirikutele on Vähi autorikontserdid toimunud EXPO 2000 maailmanäituse vabaõhulaval, Roerichi Muuseumis, Rootsi kuningapalees, samuti on tema muusika kõlanud Eesti laulupidudel, Estonia teatrimaja katusel, Valges Majas Washingtonis, budistlikus templis Jaapanis, UNESCO 50. juubeliüritustel Strasbourgis, Lužniki spordiareenil Moskvas.

Peeter Vähi muusikateoste kirjastajad on Erdenklang Musikverlag, edition 49, Estonian Record Productions (ERP), CultureWare Music Publ, Eres Edition, Maren Musikverlag.

Peeter Vähi sulest on ilmunud raamatud "Ring ümber Aafrika", "Tuhandenäoline budism" (kaasautor Tiit Pruuli), "Siberisse, vabatahtlikult" ja "Siiditeel".

Plaadistused

Peeter Vähi muusika kõlab ligikaudu 100 heliplaadil (firmad Universal, Euromedia, EMI, Erdenklang, CCn’C, Warner Classics / Finlandia Records, Eres, Dark Star, BMG, Melodija, Forte, Estonian Record Productions (ERP), Pastels, New Classical Adventure (NCA), Electroshock, Eesti Raadio, Zoomica ZPV, Si-Wan Records, Yama Records, Hearts of Space, Antes Edition, EMIK, Hitivabrik), sealhulgas 13 autoriplaadil: "Maria Magdalena", "In the Mystical Land of Kaydara", "To His Highness Salvador D", "Hommage à brillance de Lune", "Sounds of the Silver Moon”, "Tamula Tulekollaaž", "Supreme Silence", "Music for Synthesizers", "A Chant of Bamboo", "The Path to the Heart of Asia", "Handbell Symphony", "2000 aastat pärast Kristuse sündi", "Relaxatio".

Lisaks on Vähi olnud produtsent või kaasprodutsent ligikaudu 150 heliplaadi väljaandmisel, näiteks "100 aastat Eesti sümfonismi", 11 CDst koosnev juubelikomplekt "Rahvusooper Estonia – 100", mastaapne plaadiseeria Neeme Järviga "Great Maestros", Eino Tambergi ooper "Cyrano de Bergerac", soundtrack filmile "Parfüüm: ühe mõrvari lugu", "Estonian Experience", "Singing Revolution", "Wallenberg. Opera by Erkki-Sven Tüür", "The Path of Mantra", "Pure Handel", "Faust", "The Best of Arsis Bells", "Antonio Vivaldi. World Premiere Recordings", "Marginalia", "Arvo Pärt. Vater unser", "Arvo Pärt. Pilgrim's Song", "Arvo Pärt. Diagrams", "Georg Ots – Estonia legend", "Coppélia", "Maria Faust. Mass of Mary", "Hortus Musicus. A Half of Century" ja "Early Music of 3rd Millennium".

Tunnustus

1986 Eesti muusika aastapreemia (laulu "Üks laul, üks viis ..." eest)
1998 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (eesti muusika vahendamine heliplaadifirmadele Warner Classics, Finlandia Records, Erdenklang, Antes Edition Classics)
1990 Eesti muusika aastapreemia (teose "To His Highness Salvador D" eest)
2010 Aasta seikluse tiitel ekspeditsiooni "Arktika-Antarktika 2010" juhtimise eest
2011 Eesti muusika päevade preemia ("The Chimney Sweeper", "Rainmaker")
2013 Balti Assamblee kunstipreemia
2017 Valgetähe V klassi teenetemärk^[2]
2019 Torgu kuningriigi orden Kuningriigi Täht, kuningriigi hümni orkestreerimise eest
2021 Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia (pikaajaline viljakas helilooming, mis sünteesib Ida- ja Lääne mõjutusi)
2023 EELK tänukiri

Viited

↑ O'Connor, K. (2006). Culture and Customs of the Baltic States. Culture and customs of Europe. Greenwood Press. Lk 183. ISBN 978-0-313-33125-1. Vaadatud 29.05.2021. Among the younger composers, Peeter Vähi (b. 1955) is perhaps the most eclectic, drawing inspiration from sources that range from Western rock and roll to the classical music of India. The composer of pop-rock, new-age music, and classical ...
↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

Välislingid

[OConnor_2006_p._183-1] O'Connor, K. (2006). Culture and Customs of the Baltic States. Culture and customs of Europe. Greenwood Press. Lk 183. ISBN 978-0-313-33125-1. Vaadatud 29.05.2021. Among the younger composers, Peeter Vähi (b. 1955) is perhaps the most eclectic, drawing inspiration from sources that range from Western rock and roll to the classical music of India. The composer of pop-rock, new-age music, and classical ...

[2] Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

[1]

[2]