Ott Kool

eesti ajakirjanik ja kirjanik

Otto Kool (12. november 1930 Kunda vald, Toolse küla – 28. august 2000) oli eesti ajakirjanik ja kirjanik. Ajakirjanikuna kasutas ta nime Ott Kool. Maetud Kunda kalmistule.

Haridus

muuda

Ta õppis aastatel 1938–1941 Malla algkoolis, 1941–1945 Kunda 6-klassilises koolis ja 1945–1947 Karepa algkoolis. 1948. aastal lõpetas ta Kohtla-Järve Tööstuskooli elektriku erialal ja 1949. aastal lõpetas Kohtla-Järve Õhtukeskkooli.

Töökäik

muuda

Ühiskondlik tegevus

muuda

Looming

muuda

Ott Kool oli tuntud ka kirjanikuna – tema sulest on ilmunud teravate probleemidega publitsistikat ja lühijutte ("Adraseadmise aegu", "Tähed allikas"). Samuti kirjutas ta publitsistliku kallakuga näidendeid – "Lilled professorile", "Maarja maal", "Kes paljajalu käib?", "Musta kassi öösel ei näe" jt. Käsitles põhiliselt Virumaa külaelu päevaprobleeme ja eetilisi küsimusi. Ott Kooli näidendeid on edukalt esitatud ka Rakvere Teatris, samuti Endla teatris.

Kool kirjutas ka filmistsenaariume: "Puud ja inimesed", "Hommikumeeleolu", "Leib" jt. Eriti kuulsaks sai ta taasiseseisvumise ajal fosforiidi kaevandamise vastases kampaanias osalemisega ja selle avalikustamisega.

Tunnustus

muuda

Isiklikku

muuda

Ott Koolil oli mitu õde-venda: Elsa, Alfred, Hilda, Alfild, Linda, Helmi (hilisem Helmi Mets, kelle loodud on "Rutja jenka" laulusõnad). Samuti oli tal neli last.[viide?]

Viited

muuda

Välislingid

muuda