Oslo fjord (norra: Oslofjorden) on laht Norra kaguosas. Põhjast lõunasse on fjordi pikkus ligi 100 km. Oslo fjord on osa Skagerraki väinast ning ühendab omavahel Põhjamere ja Kattegati väina. Nimele vaatamata ei ole Oslo fjord geoloogilises mõttes fjord. Ajalooliselt teati seda piirkonda nime Viken (laht) all ning pole teada, millal ja miks sai see veekogu praeguse nime. Laht on Drøbaki väina juures hargnenud sisemiseks (indre) ja välimiseks (ytre) Oslo fjordiks.

Oslo fjordi kaart

Fjordis on Norra tihedaim laevaliiklus. Lisaks avati 2000. aastal Oslo fjordi kitsaimas kohas veelune tunnel Drøbakist Storsandi.

Lahe geograafilised koordinaadid on 59° 21′ N, 10° 35′ E.

Elanikkond

muuda

Koos Oslo elanikkonnaga elab fjordiga piirnevatel aladel umbes 1,96 miljonit inimest. Kokku elab Oslos ja fjordi-äärsetes valdades 2,2 miljonit inimest.

Norra elanikkonnast rohkem kui 40% elab vähem kui 45-minutilise autosõidu kaugusel fjordist. Kuigi fjordis on sadu asustatud saari, elab enamus inimesi mandril.

Kliima

muuda

Oslo fjordi keskmine temperatuur on 7,5 °C, mis on kõige soojem Norra fjordide seas. Kõige külmem on temperatuur veebruaris, mil see on –1,3 °C. Kõige soojem on juulis, mil keskmine temperatuur on 17,2 °C. Fjordi keskel asuvatel saartel on Norra ühed soojemad suved ja pehmemad talved. Tänu soojadele temperatuuridele saavad külmatundlikud taimeliigid fjordis kasvada.

Ajalugu

muuda

Vanimad jäljed asustusest ulatuvad tagasi kivi- ja pronksiaega. Ida- ja läänekaldalt on leitud kolm hästi säilinud viikingilaeva. Ajalooliselt teati seda piirkonda nime Viken (laht) all.

Oslo fjordil oli varem Oslo-läheduse tõttu strateegiline tähtsus. Teise maailmasõja ajal asusid fjordis mitmed Saksa kindlustused.

Norra kunstnikul Edvard Munchil oli maamaja ja maaliateljee fjordi kaldal Åsgårdstrandis ning ta kujutas seda oma mitmetel maalidel, sh "Karje" ja "Tüdrukud kail".

Teine maailmasõda

muuda

Oslo fjordis toimus Saksa invasiooni ajal sissetungi üks tähtsamaid lahinguid, Drøbaki lahing. Sakslased soovisid Oslo kiiresti hõivata, aga Oscarsborgi kindluses baseerunud Norra väed suutsid Saksa raskeristleja Blücher uputada ja tänu sellele jõuti kuningas, kuninglik perekond ja valitsus enne Oslo langemist evakueerida. Seetõttu ei alistunud Norra kuningas Saksamaale ja Quislingi valitsus oli ebaseaduslik, sest Norra eksiilvalitsus eesotsas kuningaga ei tunnustanud seda kunagi.

Galerii

muuda