Narva värav

Narva värav on 1814. aastal rajatud võiduvärav (triumfikaar) Peterburis Streikide väljakul.

Narva värav

Värav rajati 1814. aastal keiser Aleksander I käsul Peterburi linnapiirile Narva kordoni juurde. Värav oli mõeldud 1812. aasta isamaasõjas Napoleon I-t võitnud Vene vägede auks, kes saabusid tagasi Euroopast pärast sõja lõppu 1814. aastal.

Esimene Triumfivärav ehitati 1814. aastal itaalia päritolu arhitekti Giacomo Quarenghi projekti järgi. Ajanappuse tõttu valmistati värav puidust ja alabastrist. Ajutistest materjalidest värav lagunes kiiresti.

Uue värava projekteeris juba vene päritolu arhitekt Vassili Stassov, kes säilitas Quarenghi kujundatud Triumfikaare idee, kuid ehitas selle veelgi suursugusema. 30 meetri kõrguse värava põhialusena kasutas ta tellistest laotud karkassi, mis kaeti vasega.

Nike kaariku kuus hobust kroonivad Narva triumfikaart

Värava kohal koos võidujumalanna Nikega asetseva hobustegrupi lõi skulptor Peter Jakob Clodt von Jürgensburg.

Selle all asuval karniisil on kujutatud kaheksat võidu ja rahu vaimu, kelle vahel asetsevatele tahvlitele olid graveeritud võidukate lahingute ajad ja kohad.

Karniis toetub neljale suurele sambale, mille vahel asetsevad neli vene sõdalast muistses vanavene sõdalaserüüs, nende vahele tahvlitele olid kullaga graveeritud kõikide võidukas sõjakäigus osalenud polkude nimed.

Uus värav valmis 17. augustil 1834.

Selleks ajaks oli Peterburi linnapiir liikunud ringkanalist Narva kordonini ning Triumfiväravat hakati nimetama Narva väravaks.

Värava sees asub ruumika keldriga kolmekorruseline hoone, kus asus kaua aega Peterburi linnaarhiiv, nüüd on seal aga näituseruumid.