Naiad
Naiad (kreeka sõnast Ναϊάδες ('najaadid'); teise nimega Neptune III) on Neptuuni kaaslane, mis sai nime vanakreeka mütoloogia jumaluste najaadide järgi.[4]
 Voyager 2 foto Naiadist või Thalassast (liikumise tõttu on kujutis välja veninud) | |
| Avastamine | |
|---|---|
| Avastajad | Voyager Imaging Team |
| Avastamise aeg | 1989. aasta septembris |
| Orbiidi iseloomustus | |
| Orbiidi pikem pooltelg | 48 227 ± 1 km |
| Ekstsentrilisus | 0,0004 ± 0,0003 |
| Tiirlemisperiood | 0,2943958 ± 0,0000002 ööpäeva |
| Emaplaneet | Neptuun |
| Füüsikaline iseloomustus | |
| Mõõtmed | 96×60×52 km[1][2] |
| Keskmine raadius | 33 ± 3 km[3] |
| Ruumala | ~1.5×1010 km3 |
| Paokiirus | ~0,028 km/s |
| Telje kalle | 0° |
| Albeedo | 0,07[1][3] |
| Näiv tähesuurus | 23,9[3] |
Avastamine ja nimepanek
muudaNaiad avastati kosmosesondi Voyager 2 tehtud fotode pealt hiljemalt 1989. aasta septembri keskpaigas. Naiad oli viimane möödalennu käigus avastatud kaaslane ja sellele anti tähis S/1989 N 6.[5] Avastusest teatati 29. septembril 1989 Rahvusvahelise Astronoomiauniooni teadaandes nr 4867, kuid avastamise aja kohta on seal öeldud ainult "11 päeva jooksul võetud 25 kaadrit", mistõttu on avastamiskuupäev millalgi enne 18. septembrit.
Kaaslasele anti nimi Naiad 16. septembril 1991.[6]
Teke ja kuju
muuda
Naiad on ebakorrapärase kujuga ja tõenäoliselt pole pärast teket sisemised geoloogilised protsessid seda mõjutanud.
On võimalik, et Naiad koosneb Neptuuni algsetest kaaslastest, mis lagunesid Tritoni häirituse tõttu peagi pärast Tritoni püüdmist väga ekstsentrilisele orbiidile.[7]
Orbiit
muudaNaiad tiirleb Neptuuni pilvevööndist umbes 23 500 km kõrgemal. Et sellest kõrgusest sünkroonse orbiidi jaoks ei piisa, tõmbub Naiadi orbiit aegamööda kokku ja kunagi võib Naiad langeda Neptuuni atmosfääri või Roche'i piiri ületamisel laguneda tükkideks, mis jäävad rõngana tiirlema.
Teleskoobivaatlus
muudaPärast Voyager 2 möödalendu on Neptuuni kaaslasi uuritud nii maapealsetes observatooriumites kui Hubble'i kosmoseteleskoobiga. 2002. ja 2003. aastal uuriti kaaslaste süsteemi Kecki teleskoobiga, mille abil oli väga lihtne näha nelja kõige sisemist kaaslast. Thalassa avastati pärast mõningast fototöötlust, kuid Naiadi ei leitud.[8] Hubble'i kosmoseteleskoop suudab näha kõiki teadaolevaid kaaslasi ja võimalikke uusi kaaslasi, mille heledus on isegi väiksem kui Voyager 2 avastatud kaaslastel. 8. oktoobril 2014 teatas SETI instituut, et Naiad on leitud Hubble'i arhiivifotolt, mis pärineb 2004. aastast.[9] Seega sai kinnitust kahtlus, et Naiadi asukohta ei olnud varem määratud märkimisväärne vea tõttu Naiadi efemeriidis,[10] sest lõpuks leiti Naiad oodatud asukohast 80 kraadi eemal.
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 Mall:Cite doi
- ↑ Williams, Dr. David R. (22. jaanuar 2008). "Neptunian Satellite Fact Sheet". NASA (National Space Science Data Center). Vaadatud 13.12.2008.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 "Planetary Satellite Physical Parameters". JPL (Solar System Dynamics). 24. oktoober 2008. Vaadatud 13.12.2008.
- ↑ "Planet and Satellite Names and Discoverers". Gazetteer of Planetary Nomenclature. USGS Astrogeology. 21. juuli 2006. Vaadatud 5.08.2006.
- ↑ Green, Daniel W. E. (29. september 1989). "Neptune". IAU Circular. 4867. Vaadatud 26.10.2011.
- ↑ Marsden, Brian G. (16. september 1991). "Satellites of Saturn and Neptune". IAU Circular. 5347. Vaadatud 26.10.2011.
- ↑ Don Banfield, Norm Murray. A dynamical history of the inner Neptunian satellites. – Icarus, 1992, 99 (2), lk 390–401. Resümee.
- ↑ Marchis, F.; Urata, R.; de Pater, I.; Gibbard, S.; Hammel, H. B.; Berthier, J. (mai 2004). "Neptunian Satellites observed with Keck AO system". American Astronomical Society, DDA meeting #35, #07.08; Bulletin of the American Astronomical Society, Vol. 36. Lk 860. Vaadatud 5.08.2006.
- ↑ "Lost Neptune Moon Re-Discovered". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. oktoober 2013. Vaadatud 9. oktoober 2013.
- ↑ Showalter, M. R.; Lissauer, J. J.; de Pater, I. (august 2005). "The Rings of Neptune and Uranus in the Hubble Space Telescope". American Astronomical Society, DPS meeting #37, #66.09; Bulletin of the American Astronomical Society, Vol. 37. Lk 772. Vaadatud 5.08.2006.