Mihhail Lomonossov
Mihhail Lomonossov (vene keeles Михаил Васильевич Ломоносов; 19. november 1711 – 15. aprill 1765) oli vene teadlane, entsüklopedist, polühistor, luuletaja ja ühiskonnategelane.
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Asutas Moskva ülikooli, mis kannab tänapäeval tema nime. Aleksandr Puškin nimetas Lomonossovit esimeseks vene ülikooliks.
Lomonossovile kuuluvad väljapaistvad tööd füüsikas, keemias, mäenduses ja metallurgias. Ta arendas edasi soojuse molekulaarkineetilist teooriat ning kasutas oma töödes varjatud kujul massi jäävuse seadust ja energia jäävuse seadust. Lomonossov on kirjutanud fundamentaalseid töid vene rahva ajaloost. Ta on nüüdisaegse vene keele grammatika rajaja.
1763. aastast kuulus ta Peterburi Teaduste Akadeemiasse. Ta oli läbi aegade esimene venelasest Venemaa Teaduste Akadeemia liige (eelmised olid üldjuhul sakslased).
Juba vanaaja filosoofid oletasid, et soojusnähtused on tingitud keha osakeste liikumisest. Lomonossov omab suurt rolli soojuse molekulaarkineetilise teooria arendamises. Lomonossovi arvates olid soojusnähtused tingitud aineosakeste pöörlemisest. Oma teooria põhjal andis ta üldjoontes õige seletuse sulamisele, aurustumisele ja soojusjuhtivusele. Ta jõudis järeldusele, et on olemas suurim ehk viimane külmaaste, mis vastab aineosakeste liikumise lakkamisele. Hiljem sõnastati see aine absoluutse nulltemperatuurina.
Tunnustus
muuda- Mihhail Lomonossov valiti 1761. aastal Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks.
Mälestuse jäädvustamine
muuda- Praegune Gonsiori tänav Tallinnas kandis aastatel 1950–1991 Lomonossovi tänava nime.
- 6. jaanuaril 2023 eemaldati Dnipros tema mälestusmärk.[1] Põhjuseks Venemaa agressioon Ukraina vastu ja kunagised M. Lomonossovi seisukohavõtud ("Ukraina keelt pole olemas, on vaid poola-vene segakeel", "Venelased on teistest rahvastest ülemad").Pikk tänav Nõmmel nimetati 1940ndal Lomonossovi tänavaks.
Kirjandus
muuda- Mihhail Muratov, "M. V. Lomonossov" [elu ja tegevus], Teaduslik Kirjandus, Tartu 1949, 280 lk.
- A. Jeromitski, "Teerajaja. Jutustus Mihhailo Lomonossovist" (kooliealiste vanemale astmele). Tõlkinud Friedrich Sikka; eessõna: J. Nuut. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1950, 256 lk.
- Anatoli Mitt ja Endel Varep, "M. V. Lomonossov – vene loodusteaduse rajaja". Eesti NSV Poliitiliste Ja Teadusalaste Teadmiste Levitamise Ühing, Tartu Riiklik Ülikool, Tartu 1961, 27 lk.
- Aleksandr Morozov, "Lomonossov". Tõlkinud Gustav Reial ja J. Padari; värsid tõlkinud Raid Paavel. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1961, 408 lk.
- Savvati Smirnov, "Mihhail Lomonossov vene keeleteaduse rajajana" – Keel ja Kirjandus 1965, nr 4, lk 218–224.
- Juri Lotman, "Lomonossovi "Iiobi valitud oodist"" – raamatus "Hirm ja segadus. Esseid kultuurisemiootikast", Varrak, Tallinn 2007, lk 7–22; ISBN 9789985314340.
Viited
muuda- ↑ У Дніпрі демонтували пам'ятник Михайлу Ломоносову (vaadatud: 06.01.2023)
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Mihhail Lomonossov |