Lille

Lille Suurlinn
 See artikkel räägib Prantsusmaa linnast; teiste tähenduste kohta vaata Lille (täpsustus).

Lille (prantsuse hääldus: [lil] ( kuula); hollandi keeles Rijsel) on linn Põhja-Prantsusmaal (Prantsuse Flandrias). Lille asub Deûle'i jõe (kanali) ääres, Prantsuse-Belgia piiri lähedal. Lille on Hauts-de-France'i piirkonna keskus ja Nordi departemangu prefektuur. See on Lille'i linnastu (riigi suuruselt neljas linnastu Pariisi, Lyoni ja Marseille järel) keskus.

Lille
[ lill ]
prantsuse Lille
Pindala: 34,83 km²
Elanikke: 236 710 (1.01.2021)[1] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 50° 38′ N, 3° 3′ E
Lille (Prantsusmaa)
Lille
Lille'i plaan ja teda ümbritsevad vallad

Lille'iga assotsieerunud linnad on Hellemmes (1977) ja Lomme (2000).

Lille'is on 10 linnaosa: Bois Blancs, Centre, Faubourg de Béthune, Fives, Lille-Sud, Moulins, Saint-Maurice Pellevoisin, Vauban-Esquermes, Vieux-Lille, Wazemmes.

Ajalugu

muuda

Linna asutamine

muuda

Legend "Lydéric ja Phinaert" paigutab linna "L'Isle" asutamise 640. aastasse. Arhiividest leitud vanim linna mainimine on pärit aastast 1054[viide?], kuid arheoloogiliste uuringute tulemusena on selgunud, et ala oli asustatud juba 2000 aastat enne meie aega[viide?], seda tänapäeva Fives'i, Wazemmes'i ja Vieux-Lille'i aladel.

Algsed asukad olid keldidmenapid, morinid, atrebatid ja nervid –, hiljem tulid germaanlased (saksid, friisid ja frangid).

Lille'i nimi tuleneb sõnast insula või l'Isla, ehk "saar", kuna kunagi oli tegu soisel alal asunud saarega. Seda nime kasutati Flandria krahvi kindluse tähistamiseks, mis paiknes kuival maal keset sood. Ka linna hollandikeelne nimi Rijsel on sama algupäraga ("Ryssel" tuleneb prantsuse flaami keelest "ter Yssel" mis tähendab "saarel(e)").

Flandria krahvi võimu alla jäi mitmeid vanu Rooma linnu, nagu Boulogne, Arras, Cambrai, aga ka mõningaid Karolingide rajatud linnu nagu Valenciennes, Saint-Omer, Gent, Brugge.

Flandria krahvkond, mis jäi Scheldest lääne poole, oli Euroopa rikkamaid ja arenenumaid piirkondi.

Poliitiline ebastabiilsus, majandussurutis ja rahvarinne

muuda
 
Lille'i ooperiteater aastal 1916

Maailmasõdadevahelisel ajal oli Prantsusmaa ebastabiilne: vahetus 20 peaministrit ja 44 valitsust. 1921. aastal avastasid Albert Calmette ja Camille Guérin Lille'is asuvas Pasteuri instituudis tuberkuloosivastase vaktsiini, mis sai oma avastajate järgi nimeks BCG ("Bacille de Calmette et Guérin"). 1923. aastal avati lõpuks Louis Marie Cordonnieri projekteeritud Lille'i ooperimaja, mis algselt oli valminud juba enne I maailmasõda. 1931. aastast hakkas ka Lille tundma suure depressiooni mõjusid ning 1935. aastaks elas kolmandik linnarahvast sisuliselt vaesuses. 1936. aastal tegi linnapea Roger Salengro, kellest oli saanud rahvarindevalitsuse siseminister, vasakpoolsete laimukampaania tõttu enesetapu.

Teine maailmasõda

muuda

Pärast Hollandi alistumist tungisid Saksa väed üle Ardennide Prantsusmaale ning linna piiramine kestis mitu päeva. Prantslaste kaitse võimaldas suuremal osal Briti ja Prantsuse ühisvägedel põgeneda Dunkerque'i. Väga paljud inimesed põgenesid linnast. Lille jäi Brüsseli sõjakomandandi võimu alla. Lille, koos enamiku Nordi ja Pas-de-Calais' departemangu aladega, vabastati viie päeva jooksul 1.–5. septembrini 1944 Briti, USA, Kanada ja Poola vägede poolt. Toidupiirangud lõpetati 1947 ja enam-vähem normaalne elu taastus 1948.

Majandus

muuda

Endisest suurest masinaehituse, toiduainete ja tekstiilitööstuse keskusest on saanud jaekaubanduse ja rahanduse keskus. Lille'ist on linnade (Lille, Roubaix, Tourcoing, Villeneuve d'Ascq) kokkukasvamise tulemusel kujunenud Prantsusmaa suuruselt neljas linnastu, kus elanike koguarv ületas 1999. aastal 1,1 miljonit. Koos Belgia linnade Kortrijki, Tournai, Mouscroni ja Ypres'ga moodustunud linnastus on elanikke aga üle 1,9 miljoni.

Tööhõive

muuda

Lille on poole sajandiga muutunud endisest tööstuslinnast kaubandus- ja teeninduslinnaks. Teenuste sektor moodustas 2006. aastal 91% kogu tööhõivest.

Tööhõive Lille'i-Hellemmesi-Lomme'i piirkonnas aastatel 1968–2006

Sektor 1968 1975 1982 1990 1999 2006
Põllumajandus 340 240 144 116 175 216
Tööstus ja ehitus 51 900 43 500 34 588 22 406 15 351 13 958
Teenindus 91 992 103 790 107 916 114 992 122 736 136 881
Kokku 144 232 147 530 142 648 137 514 138 262 151 055
Andmete allikas: INSEE[2]

Tööhõive kategooriati aastail 1968 ja 2006

  Põllumehed, % Ärimehed,
ettevõtjad, %
Kõrgklass, % Keskklass, % Töötajad, % Lihttöölised, %
1968 2006 1968 2006 1968 2006 1968 2006 1968 2006 1968 2006
Lille 0,1 0,0 7,8 3,2 7,5 20,2 16,7 30,0 33,1 32,8 34,9 13,8
Lille'i piirkond 1,3 0,3 9,0 3,8 5,3 17,5 14,6 27,7 24,4 29,6 45,4 21,1
Prantsusmaa 12,5 2,2 9,9 6,0 5,2 15,4 12,4 24,6 22,5 28,7 37,6 23,2
Andmete allikas: INSEE[3]

Töötute osakaal aastatel 1968–2006 (protsentides)

1968 1975 1982 1990 1999 2006
Lille 2,9 4,6 10,3 14,6 16,9 15,2
Lille'i piirkond 2,4 3,8 8,8 12,4 14,3 13,2
Prantsusmaa 2,1 3,8 7,4 10,1 11,7 10,6
Andmete allikas: INSEE[4]

Ettevõtted

muuda

2007. aastal tegutses Lille'is umbes 21 000 tööstus- ja teenindusettevõtet.

Ettevõtted seisuga 31. detsember 2007

  Arv Töötajate arv Keskmine töötajate arv
Lille'i piirkond Lille Lille'i % Ei ühtegi 1–19 20–99 100–499 500+ Lille Piirkond
Tööstus 3774 819 22 404 361 40 12 2 17 22
Ehitus 4030 758 19 364 360 32 2 0 8 11
Kaubandus 13 578 4265 31 2243 1926 83 13 0 7 11
Transport 1649 407 25 196 182 23 5 1 32 26
Rahandus 2144 692 32 282 340 51 17 2 21 18
Kinnisvara 5123 1771 35 1159 587 23 2 0 5 4
Teenused ettevõtetele 12 519 4087 33 2656 1249 149 27 6 15 17
Teenused tarbijatele 8916 3075 34 1636 1347 86 6 0 7 6
Haridus ja tervishoid 11 311 3217 28 2184 765 195 58 15 43 31
Avalik haldus 4404 1770 40 1187 456 80 34 13 59 48
Kokku 67 468 20 861 31 12 311 7573 762 176 39 18 17
Allikas: INSEE[5]
 
Euratechnologies
 
Lille'i sadam
 
Lille'i kaubandus- ja tööstuskoda

Vaatamisväärsused

muuda

Lille'i arhitektuuris on esindatud paljude stiilide ehitised, mis on suuremal või vähemal määral flaami mõjudega. Kasutatakse palju pruuni ja punast tellist. Paljudes elamupiirkondades on kahe-kolmekorruselised kõrvuti asetsevad majad, mille taga on kitsas aed. Sellised ehitised on üldiselt Prantsusmaal harv nähtus, küll aga omased Belgiale, Hollandile ja Inglismaale, kus tellisarhitektuur ja ridamajad on sagedasem nähtus.

Transport

muuda

Ühistransport

muuda
 
Tramm Lille'is
  Pikemalt artiklis Transpole

Lille'i metropoli transpordisüsteemi peetakse üheks modernseimaks kogu Prantsusmaal. See hõlmab busse, tramme ja ilma juhita metrood. Neid kõiki opereerib Transpole. Lille'i metroo avati 1983. aastal ning see on esimene täisautomaatne metrooliin maailmas. Metrool on kaks liini kogupikkusega 45 km ja 60 jaama. Trammiliine on kaks ja need ühendavad Lille'i keskust lähedalasuvate Roubaix' ja Tourcoingi vallaga. Metropolis töötab 68 bussiliini, millest 8 jõuavad välja ka Belgiasse.[6]

Raudteed

muuda

Lille on Euroopa kiirrongiliikluse tähtis sõlmpunkt. Siit viib Eurostari rong ühe tunni ja 20 minutiga Londonisse. Prantsuse TGV kiirrongidega saab 1 tunniga Pariisi ja 35 minutiga Brüsselisse. Lille'is on kaks raudteejaama, mis paiknevad lähestikku: Lille-Europe jaam (Gare de Lille-Europe), mis teenindab peamiselt kiirronge ja rahvusvahelisi reise (Eurostar), ja Lille-Flandres' jaam (Gare de Lille-Flandres), mis teenindab peamiselt kohalikke ronge ning samuti Belgia kohalikke ronge.

Kiirteed

muuda
 
Lille'i kiirteede võrk

Lille'is on Pariisi järel Prantsusmaa teine olulisim kiirteede ristumiskoht. Seal ristuvad viis kiirteed (Autoroute):

On välja pakutud veel kuuenda kiirtee (A24) ehitamist, mis ühendaks linna Amiensiga, aga seda plaani pole rahva vastuseisu tõttu teostama hakatud.

Õhutransport

muuda

Lille'i Lesquini rahvusvaheline lennujaam asub Lesquinis Lille'i linnakeskusest 11 km kaugusel. Kaubaveo mahult on see Prantsusmaa neljas lennujaam peaaegu 38 000-tonnise veosemahuga aastas. [viide?]

Reisijate hulga 1,2 miljonit reisijat aastal 2010 poolest on lennujaam Prantsusmaal kaheteistkümnes. Suhteliselt tagasihoidlik reisijate arv on tingitud kiirest rongiühendusest Brüsseli ja Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaama vahel.

Veetransport

muuda
 
Lille'i pearaudteejaam Lille-Flandres

Lille on Prantsusmaa suuruselt kolmas jõesadam Pariisi ja Strasbourgi järel. Deûle'i jõe ja kanalite kaudu on ühendatud 680 km laevatatavaid siseveeteid. Deûle ühendab Põhja-Euroopat Scarpe ja Scheldti kaudu (läbi Belgia ja Hollandi) Leie jõe kaudu Dunkerque'i ja Calais'ga.

Kaubaveo statistika

Aasta 1997 2000 2003
Miljonites tonnides 5,56 6,68 7,30
Veetransport, % 8,00 8,25 13,33
Raudteetransport, % 6,28 4,13 2,89
Autotransport, % 85,72 87,62 83,78

Tuntud inimesi Lille'ist

muuda

Teadlased

muuda

Kunstiinimesed

muuda

Poliitikud, ametnikud ja sõjaväelased

muuda
 
Charles De Gaulle Lille'i tänavakunstis

Sportlased

muuda

Sport

muuda

Linna olulisim jalgpalliklubi, Lille OSC, mängib praegu Ligue 1-s, Prantsusmaa jalgpalli kõrgeimais liigas. Klubi on tulnud kolm korda riigi meistriks ja võitnud kuus karikat. Lille OSC on regulaarselt pääsenud mängima ka UEFA meistrite ja Euroopa liigasse. Hooajal 2010–2011 tuldi nii riigi meistriks kui võideti ka karikas.

Haridus

muuda

Sõpruslinnad

muuda

ja partnerluslepingud on sõlmitud järgmiste linnadegaː

Viited

muuda
  1. Populations légales 2021
  2. INSEE (2006). "SecteurEmpLT-DonnéesHarmoniséesRP68-99". Statistiques-locales.insee.fr. Vaadatud 11.10.2009.[alaline kõdulink]
  3. INSEE (2006). "CS-EmploisLT-DonnéesHarmoniséesRP68-99". Statistiques-locales.insee.fr. Originaali arhiivikoopia seisuga 14.09.2012. Vaadatud 11.10.2009.
  4. INSEE (2006). "CS-ActivitéLR-DonnéesHarmoniséesRP68-99". Statistiques-locales.insee.fr. Originaali arhiivikoopia seisuga 11.09.2012. Vaadatud 11.10.2009.
  5. INSEE (2007). "Caractéristiques des entreprises et établissements". Statistiques-locales.insee.fr. Vaadatud 11.10.2009.[alaline kõdulink]
  6. "Travel & Transport". La mairie de Lille. Originaali arhiivikoopia seisuga 31. jaanuar 2008. Vaadatud 18. veebruaril 2008.

Välislingid

muuda