Leo Mõtus

eesti tehnikateadlane

Leo Mõtus (15. detsember 1941 Väätsa vald Järvamaa) on eesti tehnikateadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1993).

Haridus

muuda

Õppis Kuigatsi 7-klassilises ja Tallinna 29. 7-klassilises koolis, lõpetas Tallinna 1. Keskkooli 1960. Tallinna Polütehnilise Instituudi energeetikateaduskonna automaatika ja telemehaanika erialal lõpetas 1965 (cum laude). Jätkas Eesti NSV Teaduste Akadeemia aspirandina 19671970. Täiendas end Helsingi Tehnikaülikoolis 1975; Soomes Teknologian tutkimuskeskus VTT Oy's 1980; Walesi Ülikooli Swansea kolledžis 1988[1][2]. Tehnikateaduste kandidaat 1973 (Eesti NSV TA Küberneetika Instituut, kinnitus 1974, teema "Mittetäieliku informatsiooniga süsteemide juhtimine"); tehnikateaduste doktor 1990 (Moskva Juhtimisteaduste ja -probleemide Instituut, teema: "Hajusjuhtimisüsteemide tarkvara tehnoloogia"), professor 1990. [1] [2]

Töökäik

muuda

Eesti NSV TA Küberneetika Instituudi insener 19641966, nooremteadur 19661967, programmeerimisbüroo grupijuht 19701973, programmeerimisbüroo osakonnajuhataja 19731975, vanemteadur 19751978; Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo (EKTA) projekti peakonstruktor 19781992. TTÜs automaatika kateedri tunnitasuline õppejõud 19761988; küberneetika baaskateedri juhataja 19901992; automaatika ja süsteemitehnika instituudi reaalajasüsteemide professor ja õppetooli juhataja 19921996; arvuti- ja süsteemitehnika teaduskonna dekaan 19942001; proaktiivtehnoloogiate teaduslaboratooriumi juhataja 20072012; Infotehnoloogia teaduskond, Automaatikainstituut, Reaalajasüsteemide õppetool, õppetooli professor ja juhataja 2005–2016; Tarkvarateaduste instituut, professor 2017–2020. [1], [2] Alates aastast 2021 on ta Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor.

Teadustöö mujal: loengud Jadavpuri Ülikoolis (Kolkata, India) 1989, Nanyangi Tehnoloogiaülikoolis (Singapur) 1993, Lawrence Livermore National Laboratorys (USA) 1994, Tampere Tehnikaülikoolis, Walesi Ülikoolis, Delfti Tehnikaülikoolis 1996, Porto Alegre Ülikoolis (Brasiilia) 1996, IEE Faraday House'is (London) 1999, New South-Walesi Ülikoolis (Sydney) 2001, Hongkongi Ülikoolis 2001, Pennsylvania Osariigi Ülikool (USA) 2003, ENSEEIHTis (Ecole Nationale Supérieure d’Electrotechnique, d’Electronique, d’Informatique, d’Hydraulique et des Télécommunications (Toulouse) 2005, ENITis (Ecole Nationale d’Ingénieurs de Tarbes (Tarbes) 2005. [2]

Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti Leo Mõtus 1993. aastal informaatika alal, kuulub akadeemias informaatika- ja tehnikateaduste osakonda. Oli Eesti Teaduste Akadeemia juhatuse liige aastatel 1994–1999, peasekretär 2004–2014. Ta on Eesti Teaduste Akadeemia energeetikakomisjoni liige.

Teadustöö

muuda

Aeg arvutisüsteemides, ajakitsenduste verifitseerimine, paralleelsed ja hajutatud ajakitsendusega programmid, reaalaeg ja tehisintellekt, tarkvaratehnika keskkonnad, arvutisüsteemide töö- ja veakindlus, situatsioonitundlikud interaktiivsed arvutusmudelid, spontaanvõrgud reaalajasüsteemides. Leo Mõtuse juhtimisel loodi ühena esimestest Euroopa ülikoolidest 1992 TTÜs reaalajasüsteemide õppetool ja viidi õppekavadesse tema poolt ettevalmistatud reaalaja tarkvaratehnika loengukursused.[2] Avaldanud üle 100 teaduspublikatsiooni. Tema juhendamisel on kaitstud 6 doktoriväitekirja.

Raamatud

muuda
  • Mikroarvutid automaatikas : [automaatika-, elektroonika- ja arvutustehnika spetsialistidele ja üliõpilastele] / A. Ariste, H. Lind, L. Mõtus, H. Tani. Tallinn, 1984, 208 lk
  • Timing analysis of real-time software : a practical approach to the specification and design of real-time... / by Leo Motus and Michael G. Rodd. Oxford, Pergamon, 1994, 212 lk. ISBN 0080420257
  • Динамика программного обеспечения встроенных систем / Л. Л. Мытус . Tallinn, 1990, 266 lk. ISBN 5440009337

Teaduskorralduslik tegevus

muuda

IFACi (Rahvusvaheline Automaatjuhtimise Föderatsioon, International Federation of Automatic Control) tehnikakolleegiumi liige ja kuut tehnilist komiteed koordineeriva komitee esimees 1993-1996; reaalaja tarkvaratehnika töörühma juht 20022005; IEE (The Institution of Electrical Engineers) liige aastast 1991 ja IEE Estonia komitee esimees 19932000; IEEE (The Institute of Electrical and Electronics Engineers, Elektri- ja Elektroonikainseneride Ühing) liige 1993–…; UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni liige 2005–…; Eesti TA juhatuse liige 19941999, peasekretär 20042014; Eesti Inseneride Liidu (EIL) president 19942000 (aitas kaasa EILi liitumisele Euroopa Rahvuslike Insenerikeskuste Föderatsiooniga (FEAN), EIL alustas just sellel perioodil Eesti volitatud inseneri nimetuse andmist). Eesti Automaatikute Seltsi esimees 1992–1997; Eesti Süsteemiinseneride Seltsi liige 1992–2010; Eesti Teadusfondi tehnikateaduste ekspertkomisjoni liige 19931996, nõukogu liige 20062011; Teaduskompetentsi nõukogu liige 19982003; Eesti Kaitseministeeriumi teadusnõukogu liige 19992009; TTÜ kuratooriumi liige 19962000, TTÜ informaatika doktorinõukogu esimees 19941997; TTÜ rektori kandidaat 2000; Akadeemilise Inglise Klubi vanematekogu liige 19901996; Eesti esindaja NATO RTO SCI paneelis 20052013; Eesti esindaja EDA (European Defence Agency) CapTech IAP4 20112014. Erialaajakirjade International Journal on Engineering Applications of Artificial Intelligence peatoimetaja (19921999, toimetaja 20002007; Control Engineering Practice toimetaja 19931999, Journal on Realtime Systems toimetaja 19932004, Integrated Computer-Aided Engineering toimetuskolleegiumi liige 1993–…; Eesti TA toimetiste (matemaatika ja füüsika, tehnikateadused) toimetuskolleegiumide liige 19952017.

Leo Mõtus on esinenud paljudel rahvusvahelistel konverentsidel, olnud rohkem kui 50 rahvusvahelise teadusürituse programmikomitee liige 19872011. [2]

Tunnustus

muuda

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti teaduse biograafiline leksikon. Köide 3. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005, lk. 16-18
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2008, lk. 269-270

Kirjandus

muuda

Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond 1938–1998. Tallinn, 1998, lk 92–93

Margus Maidla. Akadeemik Leo Mõtus, Teaduste Akadeemia üks tänane edasiviija. – Teaduste Akadeemia – Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 327–335

Välislingid

muuda