Lehtkapsas
Lehtkapsas (Brassica oleracea var. acephala) on köögivili, millel on rohelised või purpurjad lehed. Lehtkapsa lehed ei moodusta kapsapead ja toiduks tarbitakse erinevalt brokolist ja lillkapsast tema lehti, mitte õisikuid. Lehtkapsast peetakse metsikule kapsale lähedasemaks kui muid kapsa kodustatud vorme.
| Lehtkapsas | |
|---|---|
 Kähar lehtkapsas Brassica oleracea var. sabellica | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Kapsalaadsed Brassicales |
| Sugukond |
Ristõielised Brassicaceae |
| Perekond |
Kapsasrohi Brassica |
| Liik |
Kapsas Brassica oleracea |
| Teisend |
Acephala |
| Trinaarne nimetus | |
|
Brassica oleracea var. acephala L. | |
Kultivaride grupp Acephala sisaldab mitmeid lehtkapsasorte, mis on aga geneetiliselt väga sarnased.
Lehtkapsa kõige levinumaks kahjuriks on kapsaliblikas (Pieris rapae).
Nimetused
muudaLehtkapsa ingliskeelne nimetus borecole pärineb ilmselt hollandi keelest, kus boerenkool tähendab põllupidaja kapsast). Nimi kale meenutab taanikeelset sõna kål ja saksakeelset Kohl (mis aga tähistab mitmeid kapsasorte) ning šotikeelset nimetust càl. Kongo jõe valgalal ja Ida-Aafrikas (Tansaanias ja Keenias) kasutatakse taime kohta suahiilikeelset üldnimetust sukuma wiki, mis otsetõlkes tähendab "venita nädalat".
Kailaankapsas, kantoni keeles Gai lan, mis on Brassica oleracea eraldiseisev kultivar (alboglabra rühm), on laialt kasutatav Hiina köögis, meenutab lehtkapsast välimuselt ja seda aetakse lehtkapsaga kohati segi.
Välimus
muudaLehtkapsaid saab eristada madala, keskmise ja kõrge varrega sortideks, erinevate lehetüüpide järgi ja lehtede värvuse järgi (värvused varieeruvad helerohelisest tumerohelise ja lillakaspruunini). Mõned sordid võivad kasvada isegi 1,8–2 m kõrguseks; teised on pisemad, sümmeetrilise kujuga ja söögiks sobilikumad taimed. Paljud sordid on aga puised ja seedimatud. Enamik lehtkapsaid on ühe- või kaheaastased taimed, mida kasvatatakse seemnetest, mis suuruselt ja värvilt meenutavad kapsa seemneid.
Päritolu
muudaKuni keskaja lõpuni oli lehtkapsas üks populaarsemaid köögivilju Euroopas. Käharaid sorte kasvatati lamedaleheliste sortide kõrval juba 4. sajandil eKr Kreekas. Neid vorme, mida antiikses Roomas nimetati sabelli lehtkapsaks, peetakse tänapäevase lehtkapsa eellasteks.
Vene lehtkapsas levis kaubandusega Kanadasse ja sealt Ameerika Ühendriikidesse 19. sajandil.
Kasutamine kulinaarias
muudaLehtkapsas talub hästi külma ja muutub külma saades magusamaks ja maitsvamaks.[1] Lehtkapsa õrnad lehed sobivad oma tugeva maitsega lisandiks salatitele. Õli või sidrunimahla lisades muutub lehtkapsa maitse vähem intensiivseks.[2] Küpsetatuna või kuivatatuna muutub lehtkapsas kartulikrõpsusarnaseks. Lehtkapsakrõpse tehakse peamiselt kähara lehega sortidest ning neid saab maitsestada soola ja muude maitseainetega.[3] Jaapanis on populaarseks toidulisaks osutunud lehtkapsamahl (aojiru).
Toiteväärtus
muudaTabelites on antud lisanditeta keedetud lehtkapsa toiteväärtus ja biokeemiline koostis.
| Toitained | Väärtus 100 g kohta |
|---|---|
| Kalorsus | 28 kcal |
| Vesi | 91,2 g |
| Süsivesikud | 5,63 g |
| Kiudained | 2 g |
| Suhkrud | 1,25 g |
| Valgud | 1,9 g |
| Tuhk | 0,87 g |
| Lipiidid | 0,4 g |
| Toiteelement | Väärtus 100 g kohta |
|---|---|
| Kaalium (K) | 228,0 mg |
| Fosfor (P) | 28,0 mg |
| Kaltsium (Ca) | 72,0 mg |
| Naatrium (Na) | 23,0 mg |
| Magneesium (Mg) | 18,0 mg |
| Raud (Fe) | 0,9 mg |
| Tsink (Zn) | 0,156 mg |
| Mangaan (Mn) | 0.416 mg |
| Vask (Cu) | 18 μg |
| Seleen (Se) | 0,9 μg |
| Vitamiin | Väärtus 100 g kohta |
|---|---|
| A | 681 μg RAE |
| B1 | 0,053 mg |
| B2 | 0,070 mg |
| B3 | 0,500 mg |
| B5 | 0,049 mg |
| B6 | 0,138 mg |
| C | 41,0 mg |
| E | 0,85 mg |
| Folaadid | 13,0 μg |
| K | 817,0 μg |
| Luteiin+ zeaksantiin |
18,25 mg |
| Karoteen, beeta | 8,17 mg |
Lehtkapsas on väga palju beetakaroteeni, K- ja C-vitamiini ning rohkelt kaltsiumi. Lehtkapsas on kahe karotenoidi – luteiini ja zeaksantiini allikas.[5] Lehtkapsas nagu ka brokoli ja mitmed muud ristõielised sisaldab eriti pärast tükeldamist või hakkimist sulforafaani (inglise keeles sulphoraphane), keemilist ühendit, millel on oluline vähivastane toime.[6]
Keetmine vähendab sulforafaani sisaldust, aurutamine, mikrolaineahjus kuumutamine ja segades praadimine aga olulist kadu ei põhjusta.[7] Nagu mitmed muud kapsasrohu liigid, on lehtkapsas ka indool-3-karbinooli (inglise indole-3-carbinol) allikaks, mida peetakse kasulikuks ühendiks, kuna see toetab DNA parandamist rakkudes ja näib takistavat vähirakkude kasvu.[8][9] Lehtkapsast on leitud vaikusid, mida tuntakse sapphapete sidujatena (inglise bile acid sequestrants), millel on täheldatud kolesterooli taset vähendavat ja toidust rasvade omastamist soodustavat toimet. Aurutamine parandab neid omadusi.[10]
Kasutus dekoratiivtaimena
muuda
Mitmeid lehtkapsasorte kasvatatakse nende lehtede välimuse pärast, mis võivad leheroseti sisemises osas olla kas helevalged, punased, roosad, sinised või violetsed. Ka dekoratiivsed lehtkapsad on söödavad.[11]
Viited
muuda- ↑ "Lehtkapsas". aiaidee.ee. Vaadatud 2. jaanuaril 2018.
- ↑ Ravensthorpe, Michael (7. märts 2013). "The Health Benefits of Kale". Spiritfoods. Vaadatud 2. juulil 2013.
- ↑ Säde Lepik. "Hilissügisele mõeldes kasvatage lehtkapsast". Maaelu. Vaadatud 2. veebruaril 2018.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 ""USDA National Nutrient Database"". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 2. aprill 2015. Vaadatud 8. juunil 2014.
- ↑ "Breeding Better Broccoli: Research Points To Pumped Up Lutein Levels In Broccoli". Science Daily. 8. november 2009. Vaadatud 5. septembril 2010.
- ↑ Yuesheng Zhang; Callaway, Eileen C. (mai 2002). "High cellular accumulation of sulphoraphane, a dietary anticarcinogen, is followed by rapid transporter-mediated export as a glutathione conjugate". The Biochemical journal. 364 (Pt 1): 301–307. PMC 1222573. PMID 11988104.
- ↑ Warwick Medical School, University of Warwick (15. mai 2007). "Research Says Boiling Broccoli Ruins Its Anti Cancer Properties".
- ↑ "Broccoli chemical's cancer check". BBC News. 7. veebruar 2006. Vaadatud 5. septembril 2010.
- ↑ "How Dietary Supplement May Block Cancer Cells". Science Daily. 30. juuni 2010. Vaadatud 5. septembril 2010.
- ↑ Talwinder Singh Kahlon, Mei-Chen M. Chiu, Mary H. Chapman (2008). "Steam cooking significantly improves in vitro bile acid binding of collard greens, kale, mustard greens, broccoli, green bell pepper, and cabbage". Nutrition Research. 28: 351–357. DOI:10.1016/j.nutres.2008.03.007.
{{cite journal}}: CS1 hooldus: kasutab parameetrit autorid (link) - ↑ Larkcom, Joy (1. juuni 2003). The Organic Salad Garden. frances lincoln ltd. Lk 30–32. ISBN 978-0-7112-2204-5. Vaadatud 30. augustil 2012.[alaline kõdulink]
Kirjandus
muuda- Dr. D. G. Hessayon: The Vegetable & Herb Expert. Expert Books (2003). ISBN 0-903505-46-0.
Välislingid
muuda |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Lehtkapsas |
| |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Lehtkapsas |
- Marrow-Stem Kale: Plants For a Future database
- PROTAbase on Brassica oleracea (leaf cabbage)
- Detailed nutritional composition of kale: Nutritiondata.com