Lehterpeekrite kultuur
Lehterpeekrite kultuur oli nooremal kiviajal Kesk-Euroopast alguse saanud ja sealt Põhja-Euroopasse levinud arheoloogiline kultuur. See kestis aastail 4100–2650 eKr. Lehterpeekrite kultuuri asukad harrastasid maaviljelust ning püstitasid hauakambriteks megaliitehitisi. Kultuur on nime saanud iseloomulike lehtrikujuliste peekrite ja vaaside järgi, mis olid surnutele kaasa pandud dolmenitesse.
See kultuur puudutas ka Skandinaavia lõunaosa. Baltimaade lõunapiiril puutus lehterpeekrite kultuur kokku Narva kultuuri ja kammkeraamika kultuuriga.
Peeti veiseid ning pudulojuseid, aga siiski käidi selle kõrvalt veel ka jahil ja kalal. Algeliste vahenditega kasvatati väikestel maalappidel teravilja, võimalik et esmalt alkoholi saamiseks. Poola aladel kaevandati tulekivi, mida eksporditi suurte vahemaade taha – näiteks Skandinaavia sisemaale. Sileesiast kaevandatud vasest valmistati kirveid ja pistodasid. Poolast Bronocice külast leitud savinõule kantud piktograafilist joonist peetakse üsna üksmeelselt Euroopa vanimaks kujutiseks neljarattalisest vankrist ja see on paigutatud 4. aastatuhande eKr keskele – samasse aega Sumeri vanimate ratasvankrite kujutistega. Selliseid vankreid vedasid härjad, millele viitab ka savinõuga koos leitud härjaluu.
Lisaks hauapanustele oli lehterpeekrite kultuuris levinud vette andide viimise tava. Rootsi lõunaosast on leitud üle 10 000 tulekivist kirve, mis olid kõik viidud haritava maa lähedal asunud ojadele või järvedele.
Lehterpeekrite kultuuri inimesed kandsid valdavalt Lähis-Ida varastelt maaviljelejatelt pärit geneetilisi markereid. Lõuna-Skandinaavias aga segunesid nad varasemate põlisasukate ja lohkkeraamika kultuuri inimestega.
Lehterpeekrite kultuur jäi arvatavasti alla kagu ja ida poolt peale tunginud keraamforakultuuri ning nöörkeraamika kultuuri inimestele. Varajaste kindlustatud asulate levik sel perioodil viitab vägivaldsele kokkupõrkele. Samas olid uued sissetungijad enamasti üksnes mehed, kes elasid kokku põliselanikest naistega. Nöörkeraamika kultuuri ajal jätkus ka lehterpeekrite ajal püstitatud hauakambritesse matmine. Nii jäid lehterpeekrite kultuurist pärit naisliinid laiale alale püsima. Lehterpeekrite kultuuriga võib seostada ka mõnesid tänapäeval Baltimaadel ja Soomes laialdaselt levinud mitokondriaalse DNA (emaliini) haplogruppe.