Leedu riigipeade loend
Leedu riigipeade loend sisaldab iseseisva Leedu riigipäid.
Loendis on esitatud Leedu suurvürstid perioodist 1235–1569, Riiginõukogu esimehed aastatel 1917–1919 ning Leedu presidendid ajavahemikel 1919–1940 ja uuesti alates 1990. aastast.
Muude Leedu valitsejate loendid on leitavad artiklis sisalduvate linkide kaudu.
Leedu suurvürstid
muudaRiikluse ajalugu Leedu territooriumil ulatub tagasi 11. sajandisse, kuid enne Mindaugase valitsusaega ei eksisteerinud ühtset Leedu riiki ja seetõttu loendatakse Leedu valitsejaid alates tema võimuletulekust 1230. aastatel.
Aastatel 1253–1261 kandis Leedu esimene suurvürst Mindaugas kuninga tiitlit.
Alates 1385. aastast olid Leedu ja Poola personaalunioonis, kuigi sageli oli see unioon vaid nimeline. Aastatel 1392–1440 valitsesid Leedu suurvürstid sisuliselt Poola kuningast sõltumatult, alates 1440. aastast oli Leedu troonil sageli mõni Poola kuninga poegadest, mitte kuningas ise.
Alates Jogaila tõusmisest Poola troonile 1386. aastal on Gediminaste dünastia tuntud ka Jagelloonide nime all, iseäranis selle Poola haru.
1. juulil 1569 sõlmitud Lublini uniooniga sai Leedust sisuliselt Poola osa ja edaspidi kuulus Leedu suurvürsti tiitel automaatselt Poola kuninga muude tiitlite hulka – see ei olnud enam eraldi päritav. Seetõttu leiab Leedu valitsejad perioodist 1569–1795 Poola riigipeade loendist.
Poola jagamise järel 1795. aastal läks Leedu Venemaa koosseisu ja Leedu suurvürsti tiitel lisati Venemaa keisri muudele tiitlitele. Seetõttu leiab Leedu valitsejad perioodist 1795–1917 Venemaa riigipeade loendist.
Leedu Riiginõukogu
muudaEsimese maailmasõja käigus okupeerisid Leedu territooriumi 1915. aastal Saksamaa väed. Pärast keisrivõimu kukutamist Venemaal 1917. aastal puudus Leedus tegelikult legitiimne võim, sest tsaar Nikolai II oli viimane Leedu suurvürst.
Septembris 1917 moodustati rahvuslikel alustel toimiv Leedu Nõukogu, hilisema nimega Leedu Riiginõukogu, mis kuulutas 16. veebruaril 1918 välja Leedu iseseisvuse. Reaalset võimu, nii palju kui see okupatsiooni tingimustes võimalik oli, teostasid Riiginõukogu esimehed.
Juulist novembrini 1918 oli Leedu nominaalselt kuningriik, kuid valitud kuningas reaalselt ei valitsenud ja Leedu territooriumil ei viibinud. Nii kuningriigi ajal kui ka pärast seda, kuni esimese presidendi ametisseastumiseni 1919. aastal täitis riigipea ülesandeid Riiginõukogu esimees.
Veebruarist aprillini 1919 eksisteeris osal Leedu territooriumist ka Leedu-Valgevene NSV, mille riigipead on esitatud vastava riigi kohta käivas artiklis.
| Nimi | Eluaastad | Valitsusaja algus | Valitsusaja lõpp |
|---|---|---|---|
| Riiginõukogu esimees | 1917 | 1919 | |
| Antanas Smetona | (1874–1944) | 1917, 24. september | 1919, 4. aprill |
| Kuningas | 1918 | 1918 | |
| Mindaugas II | (1864–1928) | 1918, 9. juuli | 1918, 2. november |
Leedu presidendid
muuda4. aprillil 1919 valis Leedu Riiginõukogu riigile esimese presidendi, kes samal päeval ka ametisse astus. Alates sellest ajast kuni Leedu NSV moodustamiseni 1940. aastal oli Leedu riigipea ametinimetuseks president.
| Nimi | Eluaastad | Valitsusaja algus | Valitsusaja lõpp |
|---|---|---|---|
| Antanas Smetona | (1874–1944) | 1919, 4. aprill | 1920, 19. juuni |
| Aleksandras Stulginskis | (1885–1969) | 1920, 19. juuni | 1926, 7. juuni |
| Kazys Grinius | (1866–1950) | 1926, 7. juuni | 1926, 18. detsember |
| Jonas Staugaitis (kohusetäitja) | (1868–1952) | 1926, 18. detsember | 1926, 19. detsember |
| Aleksandras Stulginskis (kohusetäitja) | (1885–1969) | 1926, 19. detsember | 1926, 19. detsember |
| Antanas Smetona (teist korda) | (1874–1944) | 1926, 19. detsember | 1940, 15. juuni |
| Antanas Merkys (kohusetäitja) | (1887–1955) | 1940, 15. juuni | 1940, 17. juuni |
| Justas Paleckis (kohusetäitja) | (1899–1980) | 1940, 17. juuni | 1940, 21. juuli |
21. juulil 1940 moodustati Leedu NSV, mis astus sama aasta 3. augustil Nõukogude Liidu koosseisu. Selles riigis oli riigipeaks kollektiivne organ Leedu NSV Ülemnõukogu Presiidium, mille esimehed on loetletud Leedu NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeeste loendis.
Teise maailmasõja ajal oli Leedu okupeeritud Saksamaa vägede poolt. Täitevvõimu kõrgeimaks teostajaks oli aastatel 1941–1944 sakslaste määratud kindralkomissar Theodor Adrian von Renteln.
Leedu Vabariigi iseseisvus taastati 11. märtsil 1990. Esimesed kaks aastat täitis riigipea kohuseid Ülemnõukogu esimees, alates 1992. aastast on riigipea ametinimetuseks taas president.
| Nimi | Eluaastad | Valitsusaja algus | Valitsusaja lõpp |
|---|---|---|---|
| Ülemnõukogu esimees | 1990 | 1992 | |
| Vytautas Landsbergis | (1932–) | 1990, 11. märts | 1992, 25. november |
| Presidendid | 1992 | ||
| Algirdas Brazauskas (kohusetäitja) | (1932–2010) | 1992, 25. november | 1993, 25. veebruar |
| Algirdas Brazauskas | (1932–2010) | 1993, 25. veebruar | 1998, 25. veebruar |
| Valdas Adamkus | (1926–) | 1998, 26. veebruar | 2003, 25. veebruar |
| Rolandas Paksas | (1956–) | 2003, 26. veebruar | 2004, 6. aprill |
| Artūras Paulauskas (kohusetäitja) | (1953–) | 2004, 6. aprill | 2004, 12. juuli |
| Valdas Adamkus (teist korda) | (1926–) | 2004, 12. juuli | 2009, 12. juuli |
| Dalia Grybauskaitė | (1956–) | 2009, 12. juuli | [2019]], 12. juuli |
| Gitanas Nausėda | (1964–) | 2019, 12. juuli |