Lauda
Lauda ehk lauda spirituale (ladinakeelsest sõnast laudare 'kiitma' tuletatud itaaliakeelne 'kiitus', 'vaimulik kiitus'; mitmus laude) oli emakeelse vaimuliku laulu žanr, mille kõrgaeg oli hiliskeskaja ja renessansi Itaalias (13.–16. sajandil). Lauda tekst võis olla ka osaliselt või suures osas ladinakeelne. Keskajal võis olla kasutusel mitteliturgilise protsessioonilauluna[1]. Lauda jäi Itaalias žanrina käibele 19. sajandi alguseni; nagu inglise carol ja hispaania villancico sageli jõululauluna.[2]
Vaata ka
muudaViited
muudaVälislingid
muuda- Video: lauda "Voi ch’amate lo Criatore" (Laudario Magliabechiano, 14. sajand) vanamuusikaansambel Musica Picta esituses
- Video: lauda "Ave Donna Santissima" (Laudario di Cortona, 13. sajand) La Capella Reial de Catalunya ja Hespèrion XXI esituses
- Video: lauda "Alta Trinità Beata" laulduna jumalateenistusel Blackfriarsis Oxfordis