Vikipeedia

Laine Randjärv

Eesti poliitik

Laine Randjärv (sündinud 30. juulil 1964 Moskvas,[1] aastatel 1985–2011 Laine Jänes) on Eesti poliitik, koorijuht, muusikapedagoog ja kirjastaja. Alates 2020. aastast tegutseb ka coach '​ina (ACC, EBS).

Laine Randjärv
Laine Randjärv
Laine Randjärv (2015)
Tartu abilinnapea
Ametiaeg
2002 – 23. september 2004
Eelnev Hannes Astok
Järgnev Georg Aher
Tartu linnapea
Ametiaeg
23. september 2004 – 31. märts 2007
Eelnev Andrus Ansip
Järgnev Urmas Kruuse
Eesti kultuuriminister
Ametiaeg
5. aprill 2007 – 6. aprill 2011
Eelnev Raivo Palmaru
Järgnev Rein Lang
Riigikogu I aseesimees
Ametiaeg
4. aprill 2011 – 23. märts 2015
Eelnev Keit Pentus-Rosimannus
Järgnev Helir-Valdor Seeder
Isikuandmed
Sünniaeg 30. juuli 1964 (60-aastane)
Moskva
Erakond Eesti Reformierakond (2002–2022)

Ta on olnud Tartu linnapea (2004–2007) ja Eesti kultuuriminister (2007–2011).

Randjärv on olnud Riigikogu XI, XII ja XIII koosseisu liige. Aastail 2011–2015 oli ta Riigikogu aseesimees.[2]

Ta oli 13. augustist 2002 kuni 11. jaanuarini 2022 Eesti Reformierakonna liige.[3]

Alates 2022. aasta 1. oktoobrist on ta SA Sünnitusmajade Fondi juhatuse liige.

Haridus

muuda

Randjärv õppis Tartu Ülikooli doktorantuuris ajaloo erialal. 9. mail 2013 läks ta kaitsma Tartu Ülikoolis doktoritööd "Loovisiksuse roll Eesti laulupeoliikumises aastatel 1940–1980 Tuudur Vettiku ja Roland Laasmäe epistolaarse pärandi põhjal" (juhendajad professor Aadu Must (TÜ) ja emeriitprofessor Kuno Areng (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia), oponendid prof dr Karsten Brüggemann (Tallinna Ülikool) ja dr Simo Mikkonen (Jyväskylä Ülikool)). Töö jäi kaitsmata ning TÜ sisekontrolli aruanne näitab, et Randjärve doktoritöö kaitsmise protsessis rikuti protseduurireegleid ja head akadeemilist tava. Lõpuks otsustati, et Randjärv ei pea oma tööd ümber tegema, vaid võib seda lihtsalt uuesti kaitsta.[5]

 
Balti Assamblee Riigikogu istungite saalis 2014

Töö

muuda
 
Ene Ergma (Riigikogu esimees) ja Laine Randjärv (Riigikogu I aseesimees)
 
Spordiajakirjanik Lembitu Kuuse ja kultuuriminister Laine Randjärv Võru Spordikeskuse staadioni avamisel 2009. aastal

Poliitiline karjäär

muuda

Poliitikasse siirdus Laine Jänes suvel 2002, mil ta kandideeris kohalike omavalitsuste valimistel ning sai Tartu abilinnapeaks Andrus Ansipi juhitud Tartu linnavalitsuses. 23. septembrist 2004 valiti ta Tartu linnapeaks.

Kevadel 2007, pärast riigikogu valimisi peaministriks saanult tegi Ansip Jänesele ettepaneku asuda kultuuriministri ametikohale.[7]

16. oktoobril 2005 toimunud kohalike omavalitsuste valimistel juhtis Jänes Reformierakonna Tartus taas võidule, kogudes ise 4025 häält, mis oli üle Eesti 3. tulemus, suurim väljaspool Tallinna ja suurim Reformierakonnas. Valimistel saadi kokku 11 243 tartlase toetus ning sellega sai Reformierakond Tartu linnavolikogus 19 kohta.[8] Reformierakond jäi suurimaks jõuks Tartu linnavolikogus ja jätkas koalitsioonis Keskerakonnaga.[9]

2005–2007 oli Laine Jänes Läänemere Linnade Liit (UBC) asepresidendiks.

2007 kandideeris Laine Jänes riigikogu valimistel. Ta kogus 9303 häält ning sai XI Riigikogu koosseisu liikmeks. Tema kogutud häältesaak oli paremuselt kolmas, kohe pärast Andrus Ansipit ja Edgar Savisaart.[10]

5. aprillist 2007 kuni 6. aprillini 2011 ametis olnud Andrus Ansipi teises valitsuses oli ta kultuuriminister. Tema asendusliige Riigikogus oli Helmer Jõgi.[11]

2011. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta Randjärve nime all[12] Tartu linna piirkonnas ning valiti XII Riigikogu koosseisu. Aastatel 2011–2015 oli Laine Randjärv Riigikogu I aseesimees.

2015. aastal kandideeris Randjärv Riigikogu valimistel Harjumaa/Raplamaa piirkonnas]] ning valiti XIII Riigikogu koosseisu. 2015. aprillikuust kuni 2016. aasta novembrini oli ta Riigikogu kultuurikomisjoni esimees. Pärast Reformierakonna opositsiooni langemist 2016. aasta sügisel jätkas Randjärv tööd kultuurikomisjoni aseesimehena.

2009 kandideeris ta Euroopa Parlamendi valimistel ning sama aasta sügisel ka kohalike omavalitsuste valimistel Põhja-Tallinna valimisringkonnas ja 2013 aastal Tallinnas Lasnamäe piirkonnas. 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel Eestis kogus Randjärv 718 häält.[13]

Laine Randjärv on olnud mitme esinduskogu liige. Aastail 2011 ja 2014 oli ta Balti Assamblee president ning 2011–2015 Riigikogu Eesti Balti Assamblee parlamendidelegatsiooni president.

Poliitikast lahkumine

muuda

14. septembril 2018 valis SA Eesti Kontserdi nõukogu Randjärve ühehäälselt juhatuse liikme kohale, ent lepingu sõlmimiseni ei jõutud. Põhjused olid erinevad.[14]

Riigikogust lahkus Randjärv 2019. aasta veebruaris. Sama aasta 12. veebruaril valis Viimsi vallavolikogu ta Viimsi vallavanemaks. Aasta lõpul, 3. detsembril 2019, teatas Randjärv oma otsusest vallavanema kohalt tagasi astuda, viidates erinevatele väärtustele juhtimistasandil.[15]

28. jaanuaril 2020 teatas Randjärv oma otsusest tegevpoliitikast lõplikult lahkuda.[16] Laine Randjärv lahkus Eesti Reformierakonnast 11. jaanuaril 2022.

Alates 2020. aastast tegutseb Laine Randjärv personaalse arengu coach '​ina. Ta on saanud Executive Coach '​i AoEC diplomi Estonian Business Schoolis ning täiendanud end ACC tasemeni.

1. oktoobrist 2022 on Randjärv SA Sünnitusmajade Fondi tegevjuht.

Loominguline tegevus

muuda

Koorijuhina

muuda

Töö kooridega

muuda

Juhatamas laulupidusid ja laulupäevi

muuda

Ta on juhatanud Tartu laulupidu (2004), vaimulikke laulupidusid (2005 ja 2010), öölaulupidusid (2008 ja 2013) ning seisnud kooride ees maakondlikel laulupidudel.

Kirjastustegevus

muuda

Laine asutas 2020. aastal oma kirjastuse Kvart ning andis 2021. aasta novembris välja esimese raamatu – "Põhjamaa päikese kullas#, mis räägib Tuudur Vettiku ja Roland Laasmäe rollist Eesti laulupeoliikumises aastatel 1938–1980.

Raamat oli 2021. aasta Eesti Kooriühingu Galal üks Aasta Teo auhinna nominente.[17]

Raamatute autor

muuda

Raamatute koostaja, väljaandja

muuda

Helisalvestis

muuda
  • 2002 – Naiskvintett Lady Harmonists (loodud 1992) CD-plaat "Ikka veel...".

Tunnustus

muuda

Isiklikku

muuda

Tema isa on insener, tehnikateaduste kandidaat, geodeet ja Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Jüri Randjärv.

Laine oli 22 aastat abielus insener Viljar Jänesega (sündinud 1964), neil on kaks täiskasvanud tütart. Abielu lahutati 2010. aastal.[12]

2022. aastast on tema elukaaslane Mart Erik.[viide?]

Viited

muuda
  1. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 43.
  2. ↑ Riigikogu XII koosseis. Riigikogu koduleht.
  3. ↑ Äriregistri päring. (Kasutatud 4. aprillil 2011.)
  4. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 43
  5. ↑ Johanna-Kadri Kuusk (2.07.2020). "Laine Randjärv loobub doktoritöö kaitsmisest: "See on keeruline bürokraatia."". Õhtuleht. Vaadatud 6.07.2020.
  6. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 43, 44
  7. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 44
  8. ↑ Kajar Kase (2.11.2008). "Reformierakond kavatseb Tartus valimised võita". Postimees.
  9. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk 13
  10. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 38
  11. ↑ "Kes? Mis? Kus? 2008, lk 36
  12. ↑ 12,0 12,1 Aigi Viira (1. september 2007). "Laine Jänes: Armastusse usun ma siiski ikka veel!". Õhtuleht.
  13. ↑ "Euroopa Parlamendi valimised 2014". Vabariigi Valimiskomisjon. Juuni 2014.
  14. ↑ Vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets (05.11.2018). "Advokaat: Randjärv jääb ikkagi Eesti Kontserdi juhatuse liikmeks". ERR.ee, Postimees.
  15. ↑ "Laine Randjärv teatas, et astub Viimsi vallavanema kohalt tagasi" Delfi, 3. detsember 2019
  16. ↑ Toomas Sildam (28. jaanuar 2020). "Randjärv: olen otsustanud tegevpoliitikast ära minna, seisan teelahkmel". ERR.ee.
  17. ↑ Selgunud on koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiate nominendid 2021! Eesti Kooriühing
  18. ↑ "Riigikogu aseesimehele Laine Randjärvele anti Armeenia parlamendi aumedal". Riigikogu koduleht. 12.03.2015.

Välislingid

muuda
Eelnev
Raivo Palmaru 		Eesti kultuuriminister
2007–2011 		Järgnev
Rein Lang
Eelnev
Andrus Ansip 		Tartu linnapea
2004–2007 		Järgnev
Urmas Kruuse
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Laine_Randjärv&oldid=6705666"