Lõuna-Korea

Korea Vabariik (lühinimi Lõuna-Korea; korea keeles 대한민국 Daehan Minguk, mitteametlikult 한국 Hangeuk) on riik Ida-Aasias, mis hõlmab Korea poolsaare lõunaosa.

Korea Vabariik korea 대한민국 / 大韓民國 Daehan Minguk
Lõuna-Korea lipp Lõuna-Korea vapp
Riigihümn	"Aegukga"
Pealinn	Soul
Pindala	100 295 km²
Riigikeel	korea
Rahvaarv	51 628 117 (2022)
Rahvastikutihedus	514,8 in/km²
President	Yoon Suk-yeol
Peaminister	Han Duck-soo
Iseseisvus	15. augustil 1948
SKT	1530,751 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	29 742 $ (2017)
Valuuta	Lõuna-Korea vonn
Ajavöönd	maailmaaeg +9
Tippdomeen	.kr
ROK-i kood	KOR
Telefonikood	82

Lõuna-Korea pindala on 98 480 km², millest maismaad 98 190 ja vett 290 km².

Maismaapiir (238 km) on üksnes põhjast Põhja-Koreaga, millega ta moodustas 1948. aastani ühtse riigi. Kagusse teisele poole Jaapani merd ja Korea väina jääb Jaapan.

Nimi

Riigi koreakeelne nimi tähendab "Suur Hani Vabariik" ning selle aluseks on võetud Korea ametlik nimi 1890. aastatest Jaapani okupatsioonini Koreas Daehan Jeguk (대한제국; 大韓帝國; "Suur Hani Impeerium"). Lõuna-Koreas kasutatakse tavaliselt oma riigi kohta ka veel üht lihtsamat nime – Namhan (남한; 南韓; "Lõuna-Han"), Põhja-Koreas aga Lõuna-Korea kohta nime Namchosŏn (남조선; 南朝鮮; "Lõuna-Chosŏn" (McCune-Reischaueri transkriptsioon) / "Lõuna-Joseon" (Korea uus omaladina)).

Loodus

Kliima

Lõuna-Koreas on niiske mandriline niiske lähistroopiline kliima, mida mõjutavad mussoonid. Suvel on lühike vihmahooaeg – jangma, mis kestab juuni lõpust juuli lõpuni. Talvel langeb temperatuur enamjaolt −7... –1 °C-ni, kuid võib olla ka palju külmem. Tavaline augustikuu temperatuur on +22... +30 °C.

Riik

Pealinn

Soul

Busan

Lõuna-Korea pealinn on Soul (서울).

Et vältida praeguse pealinna ülerahvastatust ja majanduse liigset koondumist sinna, sooviti 2004. aasta kava kohaselt rajada Lõuna-Chungcheongi provintsi keskele Yeongi maakonna ja Gongju alale uus pealinn. Ehituse alustamist plaaniti 2007. aastale ja lõpetamist 2030. aastale. Ehituse maksumuseks hinnati 45 miljardit USA dollarit. Kava kohaselt poleks riigivõimuasutuste üleviimine alanud enne 2012. aastat. Uude linna sooviti üle viia valitsusasutused ning võib-olla ka parlament ja ülemkohus.

Suuremad linnad

Koht	Linn	Elanike arv (2015)
1	Soul	9 904 312
2	Busan	3 448 737
3	Incheon	2 890 451
4	Daegu	2 446 052
5	Daejeon	1 538 394
6	Gwangju	1 502 881
7	Suwon	1 194 313
8	Ulsan	1 166 615
9	Changwon	1 059 241
10	Goyang	990 073

Riigikord

Alates 1987 kehtivat riigikorda nimetatakse kuuendaks vabariigiks. Korea Vabariik on presidentaalne vabariik. Riigipea on president, kelle ametiaeg kestab viis aastat. Parlament (Gukhoe) on 300-liikmeline, ühekojaline ja valitakse iga nelja aasta järel. Peamised erakonnad on parempoolne Saenuri ja vasaktsentristlik Demokraatlik Ühtsuspartei. President nimetab ametisse peaministri ja ministrid.

Joseoni dünastia üheksanda kuninga Seongjongi kuju ta haual Seolleungis 1495. aastast

Sümbolid ja tähised

Lõuna-Korea sümbolid on lipp, vapp ja hümn (Aegukga).

Lõuna-Korea rahvuspüha, vabastuspäev, on 15. augustil (1945).

Lõuna-Korea tippdomeen on .kr.

Telefonitsi helistades on Lõuna-Korea maakood 82.

Haldusjaotus

Lõuna-Korea 1. järgu haldusüksused

 Pikemalt artiklis Lõuna-Korea haldusjaotus

Lõuna-Korea 1. järgu haldusüksused on provintsid (ainsuses 도; do) ja provintsi õigusega linnad (ainsuses 광역시; gwangyok-si). Mõlemad jagunevad omakorda gun'ideks (ainsuses 군) ja eup'ideks (ainsuses 읍), mis on linnadest väiksemad haldusüksused. Linnad koosnevad linnaosadest ehk dong'idest (ainsuses 동).

Ajavöönd

Lõuna-Korea ajavöönd on maailmaaeg + 9 tundi.

Rahvastik

Lõuna-Korea rahvaarv oli 2003. aastal 48 289 037. 2007. aasta oktoobris ületas rahvaarv 50 miljoni piiri. 2010. aastal oli rahvaarv 48 875 000. Sellega on Lõuna-Korea maailma riikide seas 24. kohal Itaalia ja Ukraina vahel.

Keskmine eluiga on 77,23 aastat.

Lõuna-Korea on üherahvuseline riik. Peale korealaste elab seal umbes 20 000 hiinlast.

Kristlasi on 49%, budiste 47%, konfutsianiste 3%, Chondogyo-usulisi (Taevase Tee religioon) ja teisi 1%.

Majandus

Lõuna-Korea rahaühik on Lõuna-Korea vonn (KRW) (원). 2010. aastal oli Lõuna-Korea SKP 1,467 triljonit USA dollarit.

Riigieelarve tulusid oli 2010. aastal 248,3 miljardit ja kulusid 267,3 miljardit dollarit.

2010. aastal oli töötus 3,3%. 2009. aastal oli see 3,7%. 2006. aastal elas alla vaesuspiiri 15% elanikkonnast.

SKT ja tööjõu osakaal sektoriti

Sektor	SKT osakaal, % (2008)	Tööjõu osakaal, % (2010)
Põllumajandus	3	7,3
Tööstus	39,4	24,3
Teenindus	57,6	68,4

Väliskaubandus

Lõuna-Korea suurimad ekspordiartiklid on pooljuhid, traadita sidevahendid, mootorsõidukid, arvutid, teras, laevad ja naftakeemia. Lõuna-Korea tähtsaimad ekspordipartnerid on Hiina 23,2%, Ameerika Ühendriigid 10,1%, Jaapan 5,8% ja Hongkong 5,3% (2009).

Lõuna-Korea suurimad impordiartiklid on masinad, elektroonika, õli, teras, transpordivarustus, orgaanilised kemikaalid ja plast. Lõuna-Korea tähtsaimad impordipartnerid on Hiina 16,8%, Jaapan 15,3%, Ameerika Ühendriigid 9%, Saudi Araabia 6,1% ja Austraalia 4,6% (2009).

Põllumajandus

Peamiselt kasvatatakse riisi ja muid teravilju, mida on hea käsitsi korjata.

Maavarad

Maavaradena leidub Lõuna-Koreas rauamaaki ja põhjaosas ka vasemaaki.

Transport

Teedevõrk

 Pikemalt artiklites Teed Lõuna-Koreas ja Lõuna-Korea kiirteed

Lõuna-Korea teedevõrk on 2008. aasta seisuga 103 029 km pikk.

Raudteed

 Pikemalt artiklis Raudteetransport Lõuna-Koreas

Lõuna-Korea raudteevõrk on 2008. aasta seisuga 3381 km pikk.

Lennundus

Korean Airi Airbus A330-200

Lõuna-Koreas oli 2010. aastal 116 lennujaama, millest 72 hoovõturajad on asfalteeritud. Lennujaamu, mille hoovõturada oli pikem kui 3047 m, oli neli. Lõuna-Korea suurim lennujaam on Incheoni rahvusvaheline lennujaam, mis teenindas 2007. aastal rohkem kui 30 miljonit reisijat.

Lõuna-Korea rahvuslik ja samuti suurim lennufirma on Korean Air, mis aastal 2008 teenindas 2,1 miljonit reisijat.

Haridus

Korea koolides kestavad tunnid tööpäeviti tavaliselt kella üheksast hommikul kuni kella kolmeni. Laupäeval on tunnid kella kaheteistkümneni. Koolis käiakse aasta läbi, on vaid kaks kuuajalist vaheaega, üks suvel ja teine talvel.

Pärast koolipäeva lõppu lähevad mõned õpilased tunniks-paariks veel eraakadeemiasse (학원; hak'won), söövad siis kodus lõunat ja on pärast seda veel kella kümneni koolis. Nii valmistuvad nad kolledžisse sisseastumiseks vajalikuks lõpueksamiks (입학시험; iphak´siham). See raske test püütakse sooritada võimalikult hästi. Kõik ei pea pingele vastu ja katkestavad õpingud. Tuleb ette, et õpilased jäävad tunni ajal kurnatusest magama. Õpetajad ei näe selles probleemi, vaid omistavad lihtsalt õpilasele soovi eksamil läbi kukkuda.

Üliõpilaste seas on levinud tendents osaleda aktiivselt kõrgkooli elus ja olla poliitilises küsimustes väga protestivalmis. Suurlinnades Soulis, Busanis ja Daegus ei ole harulduseks suured tänavarahutused. Kõige rohkem protestitakse riigis viibivate USA vägede vastu. Igal laupäeval on politsei avaliku korra eriüksused tegutsemisvalmis. Isegi koolide kehalise kasvatuse tundides valitseb sõjaväeline kord ning on juhtunud, et õpetaja on õpilasi vägivaldselt karistanud.

Sõjavägi

Sõjaväkke minnakse kohe pärast keskhariduse omandamist ja sõjavägi kestab kaks aastat. Sõjaväes õpetatakse noortele Korea võitluskunsti taekwondo'd ja muid enesekaitsevõtteid.

Vaata ka

• Korea lõhenemine
• Lõuna-Korea ansamblite loend
• Lõuna-Korea jalgpallikoondis
• Lõuna-Korea riigipeade loend
• Lõuna-Korea valitsusjuhtide loend
• Lõuna-Korea välisministrite loend
• Lõuna-Korea 2014. aasta taliolümpiamängudel
• Eesti – Lõuna-Korea suhted

Välislingid

• Lõuna-Korea ametlik infoportaal – korea.net
• Korea keel (Korea keeleni jõudmiseks tuleb valida vasakult valik "Learn Korean". Tähestik on 5. õppetunnis.)
• "Erki Loigom: Lõuna-Korea – edukas, kuid depressioonis Aasia tiiger" Postimees, 17. märts 2016