Juveniilne artriit

Juveniilne artriit on alla 16-aastastel lastel esinev kliiniliselt heterogeenne, idiopaatiliste artriitide gruppi kuuluv haigus.

Juveniilse artriidi patogeneesis on olulisel kohal geneetiline soodumus ja keskkonnategurid. Sellega kaasneb sageli kasvupeetus. Krooniline haigus võib viia amüloidoosi ja fataalsete tüsistustni.

Juveniilse artriidi alatüübid

1. Süsteemne artriit

Süsteemsele artriidile on iseloomulikud üle kahe nädala kestev kõrge hektiline palavik, lümfadenopaatia ja hepatosplenomegaalia. Haigestumise kõrgperiood on keskmiselt kahe aasta vanuses. Üldjuhul süsteemsed nähud taanduvad mõne aasta jooksul ning kujuneb välja polüartriit.

2. Persisteeruv oligoartriit

Persisteeruv oligoartriit esineb enamasti tütarlastel. Kõrgaeg on kolme aasta vanuses. Selle haigusega kaasneb sageli uveiit. Peamised haiguskolded paiknevad põlvedes, õlaliigestes ja randmetes. Esinevad meeleolumuutused, rahutus ja söögiisu puudumine. Raskema kuluga haiged võivad jääda pimedaks.

3. Veniva kuluga oligoartriit

Oligorartriidile on iseloomulik oligoartikulaarne algus, mis hiljem muutub krooniliseks polüartriidiks. Paari aasta jooksul kujuneb välja liigesepuudulikkus.

4. RF-positiivne polüartriit

RF-positiivne polüartriit tekib üldjuhul teismeliseeas, esinevad ulatuslikud liigesedestruktsioonid. Tüdrukutel esineb see sagedamini kui poistel.

5. RF-negatiivne polüartriit

RF-negatiivse polüartriidi korral kujuneb liigesejäikus ja tekivad kontraktuurid.

6. Entesiiidega artriit

Entesiitidega artriit esineb sagedamini poisslastel ning saab alguse teismeeas. Tüüpilisteks nähtudeks on entesiit, perifeerne artriit. Hiljem kujuneb entesiitidega artriidihaigetel välja spondüliit.

7. Psoriaatiline artriit

Psoriaatilise artriidi eelduseks on psoriaasi olemasolu. Tüüpilteks nähuks on artriit sõrmeliigeste ja varvaste piirkonnas.