Jakob Pontus Stenbock

Jakob Pontus Stenbock (vene Яков Фёдорович Стенбок; 10. september 174423. september 1824 Tallinn) oli rootsi päritolu Venemaa sõjaväelane (brigadir) ja mõisnik, krahv.[1]

Jakob Pontus Stenbock

Jakob Pontus Stenbock sündis Rootsi sõjaväelase krahv Fredrik Magnus Stenbocki ja Ebba Margaretha De la Gardie pojana.

Talle kuulusid Hiiu-Suuremõisa mõis, Emmaste ja Uuemõisa mõis ning tema rajatud on praegune Eesti Vabariigi Valitsuse hoone, niinimetatud Stenbocki maja.[1]

Suuremõisa müüs ta raske majandusliku olukorra tõttu Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternbergile.

Krahv Stenbock juhtis kohtuprotsessi, mille tulemusena Ungern-Sternberg hiljem Siberisse küüditati.

Stenbocki ja Ungern-Sternbergi vahelistest tülidest ja kohtuprotsessist on kirjutanud oma raamatus "Randröövel" kirjanik Herman Sergo.

Orjapidamine

muuda

Tema eluajal arvestati mõisnike rikkust paljuski selle järgi, mitu pärisorja kellelegi kuulus ja selle poolest oli Jakob Pontus Stenbock Eestimaa kubermangu rikkaim mees.[2]

1775. aastal päris Hiiu-Suuremõisa koos 3,5 tuhande talupojaga.

1777. aastal müüs Lepistu küla rahva, kes küüditati seejärel Virumaale.

Aastal 1778 müüs Stenbock talle kuuluva Soonlepa küla rahva Jõhvi mõisnikule Schwebsile.

1781. aastal ostis vend Johannilt Putkaste mõisa, saades sel moel kokku ligi 5000 talupoja peremeheks.

Toompeal asuv Stenbocki maja on suures osas tema pärisorjade ehitatud.[1]

Perekond

muuda
 
Sarah Eleonore von Fermor. Ivan Višnjakovi maal u 1750.

Krahv Stenbock abiellus 1764. aastal Peterburis krahvitar Sarah Eleonore von Fermoriga, kes oli kindral Wilhelm von Fermori tütar. Abielust sündisid:

Hiljem abiellus krahv Stenbock Jekaterina Djakovaga, kes oli brigaadikindral Aleksei Djakovi tütar ja Gavrila Deržavini naiseõde.

Esivanemad

muuda
Jakob Pontus Stenbocki esivanemad
Krahv
Jakob Pontus Stenbock
(1744–1824)
Krahv
Fredrik Magnus Stenbock
(1696–1745)
Krahv
Magnus Stenbock
(1664–1717)
Krahv
Gustaf Otto Stenbock
(1614–1685)
Krahvitar
Christina Catharina De la Gardie
(1632–1704)
Krahvitar
Eva Magdalena Oxenstierna
(1671–1722)
Krahv
Bengt Gabrielsson Oxenstierna
(1623–1702)
Krahvitar
Magdalena Stenbock
(1649–1727)
Krahvitar
Ebba Margaretha De la Gardie
Krahv
Adam Carl De la Gardie
(1664–1721)
Krahv
Axel Julius De la Gardie
(1637–1710)
Vabapreili
Juliana Forbus
(1649–1701)
Anna Juliana Horn Gustaf Horn
(1627–1673)
Anna Helena von Gertten
(suri 1709)

Vaata ka

muuda

Välislingid

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 "Kaua võib? Valitsuse maja Toompeal kannab Eesti suurima orjapidaja ja inimkaupleja nime". Eesti Ekspress. Vaadatud 27. detsembril 2023.
  2. "Krahv Jakob Pontus Stenbock | Riigikantselei". www.riigikantselei.ee. Vaadatud 11. veebruaril 2024.