Heinrich Abel
Heinrich Josef Maria Abel SJ (15. detsember 1843 Passau – 23. november 1926 Viin) oli Austria jesuiit, jutlustaja ning hingehoidja, "Viini meesteapostel", "Viini apostel".[1]
Elulugu
muudaTema vanemad olid ülemtolliinspektor Josef Abel, vabamüürlane, seejärel katoliiklane, ning evangeelse usutunnistusega Karolina Benker.[2]
Ta õppis Innsbrucki Ülikoolis teoloogiat.[1] Aastal 1863 astus ta Sankt Andräs[1] (Kärntenis) Jesuiitide Seltsi. 7. juulil 1874[1] pühitseti ta preestriks.
Aastatel 1879–1890 oli ta kooliõpetaja (ajalooprofessor) Kalksburgi jesuiitide kolleegiumis. Aastal 1880 hakkas ta Viinis jutlusi ja ettekandeid pidama.[1]
Aastast 1891 oli ta jutlustaja Viini Augustinerkirches Abraham a Sancta Clara ja Zacharias Werneri kantslis ning nende järgijana. Ta kasutas oma jutlustes rahvalikku keelt. Tema pooldajad kiitsid nende humoorikust.[3] Jutlused avaldati katoliiklikus nädalalehes Reichspost.
Hingehoidjana tegi ta koostööd Viini linnapea Karl Luegeriga. Koos Kristlik-Sotsiaalse Parteiga võitles ta liberalismi vastu. Ta rajas mariaanlikke kongregatsioone, eriti kaupmeestele (oktoobris 1890 rajati Augustinuse kiriku kaupmeeste kongregatsioon, mille juhiks ta sai) ja üliõpilastele (üliõpilasorganisatsioon Austria).
Ta algatas meeste palverännakud Austria neitsi Maarja pühapaikadesse Klosterneuburgi ja Mariazelli (1893–1925).
Ta maeti Augustinerkirchesse. Tema matustel osalesid kardinal Pfiffl, mitu piiskoppi, 300 preestrit ja 10 000 meest.[1]
Mälestuse jäädvustamine
muuda
Mariazelli Gnadenkirche taha praeguse Pater Heinrich Abeli väljaku haljasalale[4] rajati talle 1928[5] mälestussammas "tema tänulikelt meestelt". Augustinuse kirikus on marmortahvel, millel "tuhanded mehed" tänavad paater Abelit, et nad on leidnud tagasitee "praktilise kristluse" juurde.[3]
Süüdistused antisemitismis
muudaHeinrich Abel tegi oma jutlustes antisemiitlikke avaldusi. Jutluste tsüklis "Kristus ja tema rahvas" süüdistas ta juute selles, et nad on "liidus vabamüürlastega" süüdi "trööstitutes olukordades" Ungaris, Prantsusmaal, Itaalias ja Austrias. Ta nõudis juutide hävitamist (auszurotten), sest erinevalt teistest Austria-Ungari rahvustest ei olevat nad täitnud oma "kohust sõjas".[4] Eraõpetlase Arthur Kaufmanni kirjast kirjanik Arthur Schnitzlerile nähtub, et juulis 1918 pani Abel meeste palverännakul juutidele süü maailmasõjajärgsetes majandusraskustes ning laimus keisripaari kohta. Kaufmann oli siis koos oma õe Malvinega Mariazellis.[6][3] Mõnedes jutlustes pealkirjaga "Jumalast lahti" kutsus ta kuulajaid üles minema ülestõusmispühade protsessioonile, et näidata sellega oma protesti juutide vastu. Ühele mõttekaaslasele kinkis ta kepi, millega tema ise oli ühte juuti löönud.[3]
Detsembris 2008 lisati mälestusmärgile Augustinuse kirikus järgmise kirjaga tahvel: "Paater Heinrich Abel SJ panus inimestele on tema kaasaegseid ärgitanud seda mälestusmärki rajama. Tema avaldused juutide kohta olid aga sageli mõistmiseta, halvustavad või põlastavad. Teine Vatikani kirikukogu on deklareerinud: "Teadvustades pärandit, mis tal on juutidega ühine, kahetseb kirik (...) kõiki vihapurskeid, tagakiusamisi, ja antisemitismi avaldusi, mis millalgi ja kellegi poolt juutide vastu on korda saadetud." Meil on kahju paater Abeli juudivastastest avaldustest ning palume Jumalalt ja juutidelt andestust. Oleviku ja tuleviku jaoks on meile tähtis olla esimese lepingu rahvaga siiras ja austavas suhtes. Jeesuse Seltsi Austria provints, detsember 2008" Samasuguse tahvli soovivad jesuiidid paigaldada Mariazelli mälestusmärgi juurde.[4]
Teoseid
muuda- "Zurück zum praktischen Christentum" (4. trükk Viin 1900)
- "Der katholische Mann" (Viin 1923)
- "Wie ich Jesuit wurde" (Viin 1926)
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 "con-spiration.de". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. oktoober 2007. Vaadatud 15. märtsil 2009.
- ↑ Neue deutsche Biographie
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Wolfgang Weilharter: P. Heinrich Abel - Seelsorger und Antisemit, christenundjuden.org
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Jesuiten entschuldigen sich für Antisemitismus P. Heinrich Abels, ORDEN online, 2. detsember 2008
- ↑ Reichpost, 1.7.1928, lk 8 ja Reichpost, 2.7.1928, lk 3
- ↑ Jesuiten entschuldigen sich für Antisemitismus von Pater Abel, Stephanscom.at, 2. detsember 2008
Kirjandus
muuda- Margarethe Richer. Pater Heinrich Abel, avaldamata väitekiri, Viin 1947.
- John W. Boyer. Political Radicalism in Late Imperial Vienna. lk 119–120. Google'i raamat
