Harilik varsakabi
|
See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Varsakabi (perekond) |
Harilik varsakabi (Caltha palustris) on tulikaliste sugukonna varsakabja perekonda kuuluv mitmeaastane suvehaljas rohttaim .
| Harilik varsakabi | |
|---|---|
 Harilik varsakabi | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Tulikalaadsed Ranunculales |
| Sugukond |
Tulikalised Ranunculaceae |
| Perekond |
Varsakabi Caltha |
| Liik |
Harilik varsakabi |
| Binaarne nimetus | |
|
Caltha palustris L. | |
Nimi
muudaRahvasuus tuntud ka kui konnakapsas, ahunalill või latiklill.
Morfoloogia
muudaTõusev või lamav, 15–40 cm kõrgune, seest õõnes vars on suhteliselt jäme ja harunenud.
Sõrmjad lihtlehed on ümarsüdajad või neerjad, tumerohelised ja läikivad. Varrelehed on lühirootsulised või rootsutud, kitsamad. Lehelaba täkilise või hambulise kuni peaaegu terve servaga.
Õied suured, kollased ja läikivad. Õite läbimõõt (2) 3–4 cm, ühel varrel võib olla kolm kuni neli õit. Igast õiest areneb 5–8 paljuseemnelist kiirjalt asetunud kukrut. Seemned väikesed, levivad tuule ja vee abil, idanevad kergesti.
Paljunemine
muudaPaljuneb seemnetega. Ka vegetatiivselt maapealsete roomavate ja juurduvate võsunditega, harva risoomi jagunemise teel.
Levila
muudaLevinud peaaegu kogu Euroopas, laiadel aladel Aasias, ka Põhja-Ameerikas, Austraalias ja Uus-Meremaal. Kogu Eestis sage.
Kasvukoht
muudaKasvab niisketele aladel: soodes ja veekogude kallastel, soostunud niitudel ja metsades.
Kasvatamine
muudaAedades võib kasvatada ka kuivematel kohtedel, on kasvanud isegi rippuva taimena kiviktaimlas. Metsistub vaid liigniiskel mullal, mujal ohtu pole. Õitseb 2–2,5 nädalat aprillis ja mais. Vahel õitseb teist korda augusti lõpul või septembris.
Välislingid
muuda |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Varsakabi |
- Varsakabi andmebaasis eElurikkus
