Hans Christian Ørsted
Hans Christian Ørsted (kirjutatakse ka Oersted; 14. august 1777 – 9. märts 1851) oli taani füüsik ja keemik. Ta on laiemalt tuntud selle poolest, et ta märkas, et elektrivool mõjutab (indutseerib) magnetvälja. See on tähtis aspekt elektromagnetismis. Ørsted kujundas Kanti-järgset filosoofiat ja arengusuundi teaduses 19. sajandi lõpus.[1]
1824. aastal asutas Ørsted ühingu Selskabet for Naturlærens Udbredelse (SNU), mis edendas teadmisi loodusteadustes. Ta asutas samuti organisatsioonid, millest said hiljem Taani Meteoroloogia Instituut ja Euroopa Patendiamet. Ørsted kirjeldas esimesena mõttelist eksperimenti.
Ørsted oli Hans Christian Anderseni lähedane sõber ja Anders Sandøe Ørstedi vend. Anders Sandøe oli Taani peaminister aastatel 1853–1854.
Elektromagnetism
muuda
21. aprillil 1820 märkas Ørsted loengu ajal, et kompassi nõel kaldus põhjasuunast kõrvale, kui elektrivoolu lülitati patareist sisse ja välja. See kinnitas otsest seost elektri ja magnetismi vahel. Tema esialgne tõlgendus nähtust oli, et magnetilised mõjud kiirguvad juhtmelt nagu valgus ja soojus. Kolm kuud hiljem alustas ta põhjalikumaid uuringuid ja peagi avaldas oma tähelepanekud, näidates et elektrivool juhtmes tekitab pööriselist magnetvälja. See avastus polnud pelgalt juhus, sest Ørsted oli aastaid otsinud seost elektri ja magnetismi vahel.
CGS-süsteemi magnetilise induktsiooni mõõtühik örsted on nimetatud Ørstedi auks panuse eest elektromagnetismi vallas.
Mõnikord väidetakse, et Gian Domenico Romagnosi oli esimene inimene, kes leidis seose elektri ja magnetismi vahel, umbes kakskümmend aastat enne Ørstedi avastust elektromagnetismi vallas. Ometi ei käsitlenud Romagnosi katsed elektrivoolu ja näitasid ainult, et elektrostaatiline laeng võib mõjutada magnetnõela.[2]
Keemia
muuda1825. aastal andis Ørsted tähtsa panuse keemiasse, tootes esimesena alumiiniumi. Samas kui alumiiniumi ja raua sulami oli enne tootnud briti teadlane ja leidur Humphry Davy, oli Ørsted esimene, kes eraldas alumiiniumi redutseerides alumiiniumkloriidi.
Ørsted suri Kopenhaagenis 1851. aastal ja maeti Assistensi kalmistule samas linnas.
Tunnustus
muudaHans Christian Ørsted valiti 1822. aastal Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks.
1829. aastal valiti ta Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Brian, R.M. & Cohen, R.S. (2007). Hans Christian Ørsted and the Romantic Legacy in Science, Boston Studies in the Philosophy of Science, Vol. 241.
- ↑ Martins, Roberto de Andrade, "Romagnosi and Volta’s pile: early difficulties in the interpretation of Voltaic electricity", in Fabio Bevilacqua & Lucio Fregonese (eds.), Nuova Voltiana: Studies on Volta and his Times, Pavia / Milano, Università degli Studi di Pavia / Ulrico Hoepli, 2001, vol. 3, pp. 81-102.