Grobiņa
|
See artikkel räägib Läti linnast; samanimelise küla kohta Grobiņa vallas vaata artiklit Grobiņa (Grobiņa vald) |
Grobiņa (ⓘ) on linn Läti edelaosas Lõuna-Kuramaa piirkonnas. Linn asub Jelgava–Liepāja raudtee ääres.
| Grobiņa | |||
|---|---|---|---|
| [ gr'uobinja ] | |||
| |||
 Grobiņa linnavalitsuse hoone | |||
| Pindala: 5,12 km² | |||
Elanikke: 3593 (1.01.2024)[1]  | |||
| Koordinaadid: 56° 32′ N, 21° 10′ E | |||
  | |||
Ajalugu
muudaLinna kohal asus skandinaavia päritolu rahva koloonia. Ühes sealsest kolmest muinaskalmest olid surnud maetud analoogselt Mälareni oru kalmetega; ülejäänud kaks olid Gotlandi asukad.[2]
Skandinaavlaste kontrolli alla jäi piirkond kuni 9. sajandi keskpaigani. Seejärel tõusid kohalikud elanikud Rimberti Vita Ansgari kohaselt üles. Umbkaudu aastal 854 üritasid piirkonda alistada taanlased, ent edutult. Seejärel ründas neid alasid Rootsi kuningas Olof I, kel õnnestus vallutada 7000 kaitsjaga Söborgi linn, mida peetakse üldiselt Grobiņaks, seejärel suunduti aga 15 000 kaitsjaga Apulia (tänapäeval Apuolė peale).[3] Rootsi arheoloogide Birger Nermani, Karl-Alfred Gustawssoni ja Hans Hanssoni väljakaevamised kinnitavad kroonikate tõepärasust.[4]
Taas on seda asulat mainitud 1230. aastal (Esestua). Tänapäevast nimetust kujul Grobin kasutati esimest korda aastal 1253. Aastal 1560 ehitati sinna esimene kirik ja avati kool.
Seal asuvad Grobiņa ordulinnuse varemed. Keskajal oli see Grobiņa foogtkonna linnus, kus resideeris Grobiņa foogt. See ehitati 14. sajandil endisele kuralaste linnamäele. Aastal 1660 oli see ajutiselt Kuramaa hertsogi Jakob Kettleri residentsiks. Aastal 1664 valmis praegune kirikuhoone. Linnaõigused sai Grobiņa aastal 1695 Friedrich Kasimir Kettlerilt. Aastal 1710 laastas linna katk.
Aastal 1941 hävitas osa linnast Punaarmee suurtükituli, kannatada sai ka luteri kirik. 2009. aastani kuulus Liepāja rajooni. Aastatel 2009–2021 oli linn Grobiņa piirkonna keskus.
Vaatamisväärsused
muudaGrobiņa ordulinnus ja selle bastionid, linnamäel asuv Grobiņa luteri kirik, Grobiņa vanalinn, linnamägi ning Priediena muinaskalmed on riikliku kaitse all olevad muinsusmälestised.[5][6]
Looduskaitse all on hobukastan aadressil Lielā iela 2, sanglepp aadressil Celtnieku iela 5, neli mändi Iļģi kalmistul, kaks saart Grobiņa vanal kalmistul, pärn ordulinnuse varemete juures, üheksa valgepööki linnamäel, harilik robiinia kõrgusega 16 m ja ümbermõõduga 2,44 m, hall nulg aadressil Lielā iela 52, punane tamm kõrgusega 15 m ja ümbermõõduga 2,43 m, mänd Kungu iela ääres kõrgusega 11 m, kaks mändi aadressil Atpūtas iela 4, mänd aadressil Atpūtas iela 30, mänd aadressil Atpūtas iela 32, mänd aadressil Atpūtas iela 34, viis mändi aadressil Atpūtas iela 13, jugapuu Kupši talu juures, mänd kõrgusega 25 m ja ümbermõõduga 2,57 m, mänd aadressil Liepu gatve 12, kaks mändi aadressil Zirgu iela 5, hobukastan aaderessil Dzirnavu iela 10, hobukastan Upeskrasti talu juures ja pärn aadressil M,Namiķa iela 17.[7]
-
Baptistide palvemaja -
Luteri kirik -
Raekoda
Viited
muuda- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
- ↑ Francis Donald Logan. The Vikings in History (Routledge 1992), lk 182.
- ↑ Rimbert: Life of Anskar, the Apostle of the North, 801-865, ptk 30.
- ↑ Svensk uppslagsbok, Malmö 1932
- ↑ "Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. aprill 2021. Vaadatud 16. juulil 2019.
- ↑ "Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. aprill 2021. Vaadatud 16. juulil 2019.
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS