Gause reegel

Gause reegel (ka eksklusioonireegel, konkurentse välistamise reegel, konkurentsi välistamise reegel) on ökoloogiline seaduspära, mille järgi kaks liiki, kel on identne ökoloogiline nišš, ei saa püsivalt koos eksisteerida. Võrdseist konkurentidest üks sureb välja, kusjuures kumb, on juhuse määrata.

Reegli formuleeris vene ökoloog Georgi Gause 1934. aastal. Seejuures toetus ta oma laborikatsetele kahe kinglooma liigiga, Paramecium aurelia ja Paramecium caudatum.

Sarnane on Grinnelli reegel, mille formuleeris Joseph Grinnell.

Gause reeglist järeldub, et kooseksisteerimiseks on vajalik mingi erinevus liikide ökoloogilistes niššides. Samuti viib niisugune konkurentne teise liigi välistamine konkurentsi vähenemisele.

Gause reeglil on ka lihtne matemaatiline põhjendus, mille on teiste seas esitanud Vito Volterra. Seetõttu on bioloogidele suurt huvi pakkunud kooslused, kus palju liike, mis on ökoloogiliste nõudluste poolest väga sarnased, ikkagi kaunis püsivalt koos eksisteerivad. Niisugusteks kooslusteks on näiteks planktonikooslused, kus palju sarnaseid vetikaliike koos elavad, või troopiline mets, kus palju lähedaste nõudlustega puuliike koos elavad, või niit, kus on püsivalt lähestikku koos elamas kümneid kaunis sarnaseid taimeliike.

Vastavalt on liigirikaste koosluste stabiilsus (ehk liikide kooseksisteerimise tingimused) oluliseks teoreetiliseks probleemiks ökoloogias. Selle olulisuse esiletõstja oli näiteks ameerika teoreetilise ökoloogia koolkonna rajaja George Evelyn Hutchinson, kes kõneles sellest kui planktoni paradoksist. Seejärel on liikide kooseksisteerimise probleemiga tegelenud paljud ökoloogid. Näiteks David Tilman tõi esile, et sarnased liigid, kes konkureerivad samade ressursside pärast, võivad siiski koos eksisteerida, kui keskkonnategurid piisavalt fluktueeruvad.

Vaata ka

• konkurents

Kirjandus

• Elupaigad ja nišid