Felipe IV

See artikkel räägib kuningast; aastatest 1623–1624 pärineva Velázqueze maali kohta vaata artiklit Felipe IV (1623–1624); aastatest 1623–1628 pärineva Velázqueze maali kohta vaata artiklit Felipe IV (1623–1628); aastatest 1626–1628 pärineva Velázqueze maali kohta vaata artiklit Felipe IV (1626–1628).

Felipe IV (8. aprill 1605 – 17. september 1665) oli Habsburgide soost Hispaania kuningas 1621–1665 ja Portugali kuningas 1621–1640.

Felipe IV oli vaimselt ja füüsiliselt tunduvalt võimekam kui ta isa Felipe III, kuid temagi ei suutnud riiki langusest päästa. Aastal 1640 kuulutas Portugal end Hispaaniast sõltumatuks ja järgnesid edutud sõjad Prantsusmaaga. Felipe püüdis alati toetada katoliiklust ja Habsburge, mis põhjustasid lahkhelisid Inglismaaga. Seetõttu kannatas tugevalt Hispaania majandus ning riik kaotas oma eelisseisundi kaubanduses ja koloniaalpoliitikas.

1640. aasta algas ülestõus Portugalis, samal ajal Kataloonias puhkenud ülestõusuga ning Hispaania ja Prantsusmaa vahel puhkenud sõjategevusega. Ülestõusu etteotsa asus Bragança hertsog João, kes kuulutati pärast Hispaania garnisonide väljakihutamist 15. detsembril 1640 Portugali kuningaks João IV, Bragança dünastia. Hispaania keeldus aga Portugali iseseisvust tunnistamast ja nii puhkes detsembris 1640 Portugali iseseisvussõda, mis kestis kuni 1668. aastani. 1660. aastatel asus Portugali sõjaliselt toetama Inglismaa kuningas Charles II ja 1668. aastal sõlmitud Lissaboni rahuga oli Hispaania sunnitud tunnistama Portugali iseseisvust.

Järglased ja troonipärimisküsimus

Felipe IV sai 13 last, kellest täiskasvanueani elasid 2 poega ja 2 tütart, abiellusid kaks last (mõlemad tütred, kes olid abiellunud välisriigi kuningaga) ja tänapäevani kestab neist üksnes ühe sugu. See tekitas terava troonipärimise probleemi.

1615 abiellus Felipe IV Burgoses Prantsusmaa kuninga Henri IV tütre Prantsusmaa Isabeliga. Sellest abielust sündis kaheksa last, kellest teise sünnipäevani elas üksnes kaks: poeg Baltasar Carlos ja tütar Hispaania María Teresa. Baltasar Carlos haigestus pisut enne oma 17. sünnipäeva rõugetesse (pakutud on teisigi haigusi) ja suri. María Teresa abiellus oma onupoja, Prantsusmaa kuninga Louis XIII-ga ja ehkki abielu tõttu lähisugulasega suri tema kuuest lapsest viis pisikesena, kestab tema sugu tänapäevani.

Isabel suri 1644 ja esialgu oli Felipe lesk, kuid pärast Baltasar Carlose surma 1646 pidi ta uue poja saamiseks uuesti abielluma. Väljavalituks osutus tema oma 14-aastane õetütar Austria Mariana, kes oli temast 29 aastat noorem. Varem oli Mariana plaanitud Baltasar Carlose abikaasaks. Pulmad toimusid 1649. Felipe IV teisest abielust sündis viis last, kellest täiskasvanuks said üksnes kaks: vanem tütar Hispaania Margarita Teresa ja noorim poeg Carlos II. Vanim poeg Felipe Prospero oli peaaegu alati haige ja suri pisut enne neljandat sünnipäeva.

Margarita Teresa anti naiseks Saksa-Rooma keisrile Leopold I-le, kellele lubati, et abielust sündinud laps pärib Hispaania trooni. Abielu sõlmiti 1666 ning sellest sündis neli last, kellest kolm suri pisikesena ja neljandagi sugu suri enne 17. sajandi lõppu välja.

Kaheksa päeva pärast Felipe Prospero surma, 1661. aasta lõpus sündis Felipe IV noorim poeg Carlos II. Veel enne Carlos II neljandat sünnipäeva suri Felipe IV ja Carlos kui ainus elusolev poeg päris Hispaania trooni. Sagedaste abielude tõttu lähisugulaste vahel oli Carlos II degenerant ja võimetu järglasi saama. Temaga suri Habsburgide dünastia meesliin Hispaanias aastal 1699 välja.

Felipe IV-l oli ka üks vallaslaps: 1629. aastal sündinud poeg Austria Juan José suhtest näitleja María Inés Calderóniga. Temast sai diplomaat ja sõjaväelane ning kardeti, et ta võib hakata taotlema Hispaania trooni. Ta sai 1677. aastal peaministriks, kuid suri 1679 vallalise ja lastetuna.

Pärast Carlos II surma päris aastal 1700 Hispaania trooni Felipe vanima täiskasvanuks saanud tütre María Teresa ainsa täiskasvanuks saanud lapse vanuselt teine poeg Felipe V. Felipe V vanem vend oli Prantsusmaa dofään, kes sellepärast ei tohtinud Hispaania kuningaks saada.

Eelnev: Felipe III	Portugali kuningas 1621–1640	Järgnev: João IV
	Hispaania kuningas 1621-1665	Järgnev: Carlos II
	Burgundia hertsog 1621–1665
	Milano hertsog 1621–1665
Eelnev Felipe III	Jeruusalemma kuningas 1621–1665	Järgnev Carlos II