Johann Ernst Glück (ka Ernst Glükk, läti keeles Ernsts Gliks; vene keeles Эрнст Глюк; 18. mai 1654 Wettin Halle juures – 5. mai 1705 Moskva) oli baltisaksa haritlane ja peamine Piibli läti keelde tõlkija.

Ernst Glücki mälestuskivi Glücki tamme juures Alūksnes

Glück sündis Deutlebeni pastori Christian Glücki (1612–1683) ja Dorothea Tritthandri (surnud 1675) perekonnas ning õppis Altenburgi ladina koolis, seejärel aga Wittenbergi ja Leipzigi ülikoolis. 1673. aastal saabus ta Liivimaale, kus töötas kümme aastat Dünamünde pastorina. Selle ajal õppis ta mitmeid keeli, muuhulgas ka läti keelt. Samuti tutvus ta mõjuka Liivimaa superintendendi Johann Fischeriga, kes hiljem teda ka Piiblit tõlkima innustas.

1683. aastal sai Glückist Aluliina kiriku pastor. Nüüd puutus ta otseselt kokku lätlastega ja otsustas Piibli läti keelde tõlkida. See töö võttis tal veidi üle 10 aasta: 1688. aastaks oli Uue Testamendi tõlge valmis, Vana Testamendiga läks veidi kauem. 1694. aastaks oli aga kogu Piibel tõlgitud ja ka trükivalgust näinud. See oli väga oluliseks sammuks ühtse läti kirjakeele kujunemisel.

Lisaks Piibli tõlkimisele tegeles Glück ka talurahvaharidusega: ta rajas nii Aluliina kui ka Volmari ümbrusse mitu talurahvakooli, nõnda et teda on võrreldud ka Bengt Gottfried Forseliusega.

1687. aastal sai Glückist Koknese praost ehk Liivimaa üks mõjukamaid kirikutegelasi. Paraku lõppes tema tegevus Lätis aga 1702. aastal, kui Vene väed Aluliina vallutasid ja Glücki sõjavangi viisid. Koos Glückiga viidi sõjavangi ka tema teenijanna ja kasutütar Marta Skawronska, kellest hiljem sai Venemaa keisrinna Katariina I nime all. Glück seda aga näha ei jõudnud, sest ta suri juba 1705. aastal Moskvas. Enne seda jõudis ta edendada aga juba ka Venemaa hariduselu, edendades selle koolikorraldust. Samuti hoolitses ta teiste vangistatud ja Venemaal viibivate sakslaste heaolu eest.

Perekond

muuda

Ta oli abielus Christina Emerentia Reuteriga (surnud 1740), kes oli Rootsi rittmeistri ja Aluliina komandandi, Aluliina ja Gulbene mõisarentniku Bernhard Reuteri (surnud umbes 1688) ja tema Rozbeķi (Rosenbeck) mõisa Patkulite aadlisuguvõsast pärit abikaasa tütar.[1] Abielust sündisid 2 poega ja 4 tütart:

Ernst Glücki lesestunud abikaasale kinkis Peeter I eluaegseks valduseks Ahja mõisa Tartumaal.

Viited

muuda
  1. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1,1: Livland, Görlitz, 1929, lk.368

Kirjandus

muuda

Välislingid

muuda
  • Ernst Glück veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"