Erich Jacoby

Erich Roman Ludvig Jacoby (16. juuni 1885 Tallinn – 10. detsember 1941 Gotenhafen, tänapäeval Gdynia) oli baltisaksa päritolu Eesti arhitekt.

Jacoby kuulub esimese kümne Eesti kutselise arhitektkonna tekkele aluse pannud arhitekti sekka ja oli Eesti Arhitektide Ühingu asutajaliige (1921). Ta mõjutas Eesti arhitektuurikultuuri märkimisväärselt nii oma loomingulise kui ka institutsionaalse tegevuse kaudu.

Elulugu

Jacoby sündis Tallinnas linnainseneri Carl Gustav Jacoby (1844–1926) pojana. Tallinna Reaalkooli vilistlane. Õppis arhitektuuri Hannoveri Tehnikaülikoolis (1905–1907) ja lõpetas 1913. aastal Riia Polütehnilise Instituudi. Seejärel hakkas ta arhitektina tööle ja 1915. aastal täiendas end Soome rahvusromantilise arhitektuuri suurkuju Lars Soncki juures.

Pidas Tallinnas 1913–1915 koos Hans Schmidtiga ja 1920–1927 koos Franz de Vries´iga arhitektuuribürood, kus projekteeriti põhiliselt elamuid, ümberehitusi Tallinna vanalinnas ja Tallinna tööstushooneid.

1915–1918 oli E. Jacoby mobiliseeritud Venemaa keisririigi armeesse Tallinna merekindlustuste ehitusel.

1921. aastal oli Eesti Arhitektide Ühingu üks asutajaliige, aastatel 1927–1932 oli E. Jacoby Ametnike, Riigiametnike ja Talupidajate Põllumajandusliidu, alates 1931. aastast Põllumajandusliidu ehitustalituse juhataja.

Aastatel 1927–1932 Asunikkude Liidu ehitustalituse juht.

1932. aastast oli E. Jacoby õppejõud Tallinna Tehnikumis, osales näitustel ja mitmesugustel konkurssidel, mille suurejoonelistest premeeritud võistlusprojektidest ei valminud siiski ükski.

1939. aastal suundus E. Jacoby Umsiedlungi käigus Saksamaale.

Looming

Jacoby looming oli 1920. ja 1930. aastatel funktsionalistliku üldilmega. 1920. aastatel tehtud projektid ja tegevus Asunikkude Liidu ehitustalituses on suunavalt mõjutanud 1930. aastatel tööd alustanud maa-arhitektide põlvkonda (näiteks August Volbergi).

Jacoby osales paljudel konkurssidel (Vabaduse väljak, 1928; Estonia teatri ümberehitus, 1931, kunstihoone, Eesti Kunstimuuseumi ja Tallinna raekoja projekt koos Erwin Brockneriga, 1937, Pärnu rannahotell 1934, Riia Eesti saatkonna hoone koos Hermann Bergiga, 1938, Toompea lossi Valge saali ümberehitusprojekt, 1935 jt). Võistlustöödest on esimesed kohad pälvinud "Monumentaalne kunstimuuseum" (1933) ja "Funktsionalistlik Pärnu rannahotell" (1934). Suurejoonelistest premeeritud võistlusprojektidest ei valminud ükski.

Varases loomingus järgis arhitekt mitut arhitektuuristiili:

• uusklassitsismi (Tallinna tütarlaste kommertsgümnaasiumi hoone, nüüd Inglise kolledž, Estonia pst 10, koos Alexander Rosenbergiga; 1912–1916);

• juugendbarokki (Viru 12 elamu ümberehitus, 1913) ja heimatkunsti (elamu J. Poska 38, 1913). Mõlemad hooned koos A. Rosenbergiga.

1920. aastail projekteeris Tallinna ajastuomaselt raskepäraseid traditsionistlikke hooneid, nt Adventkiriku Mere pst 3. (1923), Tuberkuloosisanatooriumi Põllu 61/63 (1925–1931). Elamu Nunne 11 (1926). Eramu Wismari 9a (1923) ja Lahe 3 (1928);

• ekspressionismi mõju avaldub Tallinna Filterveevärgi hoonestikus Järvevana tee 3 (1925);

• funktsionalistlikke jooni leiab Tallinna saksa reaalkooli maja Luise 1a (1928, ümberehitus) ja elamu Suur-Ameerika 18a (1929).

Jacoby funktsionalistlikud hooned on vähe liigendatud. (A. Weizenbergi 23, 1932. Metsa 61 ja Vabaduse pst 82, 1936. Roosikrantsi 4c, 1937)

Kõrgema keskosaga kaksikelamu Maasika ja Vaarika tänava väikeelamute näidiskvartalis erineb varasematest funktsionalistlikest töödest.

1930. aastate teisel poolel valdas Jacoby loomingus esindustraditsionalism. Näidetena kortermajad Tallinnas Pärnu mnt 30 (1935–1937) ja Väike-Karja 7 (1936–1937; koos H. Bergiga).

Uusbarokse varjundiga arhitektuuri näideteks sobivad Tallinna Raekoja (1937, koos E. Brockneriga), kunstimuuseumi 1937–1938, koos E. J. Kaasikuga) ja Riia Eesti saatkonna võistlusprojekt (1938, koos H. Bergiga, II auhind).

Ehitised

• Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi hoone koos Aleksandr Rosenbergiga, Estonia puiestee 10 / Pärnu maantee 13, Tallinn (1913–1915)
• Adventkirik Mere puiesteel Tallinnas (1923)
• Erich Jacoby oma maja Wismari tänav 11 (1923–1924)
• Tallinna Juudi Eragümnaasiumi hoone (1924)
• Tallinna katoliku Peeter-Pauli katedraali fassaad ja kaks torni (koos Franz de Vriesiga) (1924)
• Tallinna Saksa Reaalkool Luise 1 (1928, taastatud ümberehitatult, lammutatud 2020)
• Tallinna filterveevärgi hoonestik Järvevana teel (1925–1927)
• Tselluloositehas (1926–1928), praegu ümberehitatult Fahle maja
• Tuberkuloosisanatoorium Põllu tänav 63 // Sanatooriumi tänav 2 (1925–1931)
• kaksikelamu Uue Tare asumis Vaarika tänav 6 / Maasika tänav 8 (1932)
• Kehra algkooli koolimaja (1939)
• suur hulk traditsionalistlikke ja funktsionalistlikke eramuid (põhiliselt Kadriorus ja Nõmmel)
• kortermajad:
  • Erika tänav 1 (1939)
  • Nunne tänav 11 (1926)
  • Pärnu maantee 30
  • Roosikrantsi tänav 4c
  • Väike-Karja tänav 7

Näitusi

• Näitus Arhitektuurimuuseumis, mis tutvustas lähemalt arhitekti loomingut: "Erich Jacoby 125" (2010–2014, kuraator Mait Väljas).

Loomingu näiteid

• 
  Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi hoone
• 
  Erich Jacoby enda elamu Wismari tänav 11
• 
  Pärnu maantee 30
• 
  Advendi kirik Mere puiesteel Tallinnas
• 
  Väike-Karja 7, 1937/1938
• 
  Erika 1, 1939
• 
  Kehra Gümnaasiumi algklasside maja, F. R. Kreutzwaldi tänav 4, 2020. aasta sügisel

Välislingid

• Carl-Dag Lige. Uue ja vana vastaspinge Erich Jacoby arhitektuuris, Sirp, 7. jaanuar 2011