Cuxhaven
See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2018) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Juuli 2018) |
See artikkel räägib linnast; laeva kohta vaata artiklit Wambola. |
Cuxhaven on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal, Cuxhaveni kreisi keskus. Linnas asub Alam-Saksimaa põhjapoolseim punkt. Linn paikneb Põhjamere kaldal Elbe jõesuus. Cuxhaveni ala on 14 km (ida–lääs) x 7 km (põhi–lõuna). Linnaosad Duhnen, Döse ja Sahlenburg on eriti populaarsed puhkepaigad Põhjamerel. Linna pindala on 161,91 km². 31. detsembril 2015 elas seal 48 264 inimest.
Cuxhaven | |||
---|---|---|---|
[ kʊks.hɑː.fən ] | |||
| |||
Pindala: 161,91 km² | |||
Elanikke: 49 854 (31.12.2023) | |||
Koordinaadid: 53° 52′ N, 8° 42′ E | |||
Asukoht Cuxhaveni kreisis | |||
Cuxhavenis asub oluline kalurikai ja laevaregistreerimispunkt Hamburgile, samuti Kieli kanalile aastani 2008. Turismil on ka suur tähtsus. Linn ja selle eelkäija Ritzebüttel kuulusid Hamburgile 13. sajandist kuni 1937. aastani. Neuwerki saar, Hamburgi sõltlane, paikneb Cuxhavenist otse loodes Põhjameres. Linna sümbol Kugelbake on tulepaak, mida kunagi kasutati tuletornina; puidust maamärk Elbe suudmes tähistab piiri jõe ja Põhjamere vahel ning kaunistab ka linna vappi.
Linna teenindab Cuxhaveni jaam.
8 km Cuxhaveni rannikust asub Neuwerki saar. Mõõna ajal taganeb vesi kaldast nii kaugele, et saarele võib jõuda kas padumere matka või hobuveokiga.
Cuxhaveni moodne maamärk on Friedrich-Clemens-Gerke torn, raudbetoonist ehitatud telekommunikatsioonitorn, millele puudub avalik ligipääs. See ei ole tegelikult maamärk, kõigis Saksamaa linnades on sarnane torn.
Kõrge prooviga peroksiid (HTP) allveelaev U 1407 tõsteti pärast Teist maailmasõda üles kohast, kuhu ta oli Cuxhavenis uputatud, ja ehitati brittide poolt ümber ning sellest sai HMS Meteorite. See oli katalüsaator reale Saksamaal tehtud õhust sõltumatu veojõuga allveelaevadele nagu 212A-klassi allveelaev ja 214-klassi allveelaev.
Turism
muudaTurismi juured ulatuvad aastasse 1816, kui Cuxhavenis asutati mereäärne kuurort. 1964. aastast on Cuxhaven riigi poolt tunnustatud mereäärne kuurort (Seeheilbad) ja niinimetatud Cuxlandi puhkusepiirkonna keskus.
Ajalugu
muudaRitzebüttel, tänapäeval Cuxhaveni osa, kuulus Land Hadelnisse, esmalt Saksimaa noorema hertsogkonna eksklaavina ja pärast selle de facto dünastilist jagunemist 1296. aastal de jure 1260. aastal loodud Saksi-Lauenburgi hertsogkonna eksklaavina. 1394. aastal vallutas Hamburg Ritzebütteli kindluse ja tegi sellest oma kantsi Elbe estuaari kaitseks, mis linna avamerega ühendas.
Hamburgi-Ameerika Liin ehitas 1900. aastal Cuxhavenisse suure ookeaniliinilaeva terminali. Olles otseühenduses Hamburgiga eraldi raudteeliini ja -jaama kaudu, oli see peamiseks lähtepunktiks Saksa ja Euroopa väljarändajatele 1969. aastani, kui ookeaniliinilaeva reisid katkesid. Ülekaunistatud koosolekuruum ja seotud ehitised elasid sõjaaja purustused ja rahuaja lammutused üle ning taastati 1998. aastal muuseumiks ja ristluslaeva terminaliks.
15. märtsil 1907 sai Cuxhaven linnastaatuse Hamburgi liidumaal. 1937. aastal sai Cuxhavenist Suur-Hamburgi seadusega Preisi Hannoveri provintsi Stade ringkonna linnakreis. 1972. aastal liidendati mõned vallad naabruses olnud Land Hadelni maakreisist Cuxhaveni linnakreisiga. 1977. aastal kaotas Cuxhaven linnakreisi staatuse ja liideti uude Cuxhaveni kreisi, saades selle keskuseks.
Esimese maailmasõja ajal oli Nordholzi Õhuväe Baas õhulaeva angaaridega Cuxhavenist lõunas Nordholzi lähedal üks peamistest Saksa laevastiku õhulaevajaamadest. 1914. aasta jõulupühal ründasid seda Cuxhaveni reidiga Briti kuningliku sõjalaevastiku vesilennukid.
Aastatel 1945 kuni 1964 teostati Cuxhaveni lähedal erinevaid raketikatsetusi.
-
Kalasadam Fischmarktis
-
Naasev krevetilaev
-
Cuxhaveni jaam läänest (2008)
-
Elbe estuaar
Tuntud elanikke
muuda- Carsten Niebuhr (1733–1815), Saksa matemaatik, kartograaf ja Araabia poolsaare avastaja Taani teenistuses
- Joachim Ringelnatz (1883–1934), Saksa luuletaja, kabareeartist ja maalikunstnik. 2002. aastast on linnas Joachim Ringelnatzi Muuseum, mida juhib Roachim Ringelnatzi fond.
- Curt Rothenberger (1896–1959), jurist ja natsipoliitik
- Rainer Feist (1945–2007), admiral, NATO peakorteri ülemjuhataja asetäitja
- Jochen Fraatz (1963–), käsipallur, Saksa käsipalli rahvusmeeskonna liige
- Gunnar Sauer (1964–), elukutseline jalgpallur
- Volker Neumüller (1969–), muusikajuht ja endine DSDS žürii liige
- Lena Petermann (1994–), jalgpallur
- Dylan Travis (1993–), elukutseline korvpallur