Myanmar

Myanmar (ka Birma; riigi ametlik eestikeelne nimi on Myanmari Liidu Vabariik) on maa ja riik Kagu-Aasias. Kuni 21. oktoobrini 2010 oli riigi ametlik nimi Myanmari Liit.

Myanmari Liidu Vabariik birma Pyidaungzu Thamada Myanma Naingngandaw
Myanmari lipp Myanmari vapp
Riigihümn	"Gba Majay Bma"
Pealinn	Naypyidaw
Pindala	676 577 km²
Riigikeel	birma
Rahvaarv	51 419 420 (2014)
Rahvastikutihedus	76 in/km²
Riigikord	vabariik (de facto sõjaväeline diktatuur)
President	Myint Swe (kohusetäitja)
Peaminister	Min Aung Hlaing
Iseseisvus	4. jaanuar 1948
SKT	69,322 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	1256 $ (2017)
Valuuta	Myanmari kjatt (MMK)
Ajavöönd	maailmaaeg +6.30
Tippdomeen	.mm
ROK-i kood	MYA
Telefonikood	95

Ta piirneb Bangladeshi, India (Mizorami, Manipuri, Nagalandi ja Arunachal Pradeshi osariigi), Hiina Rahvavabariigi, Laose, Tai ning India ookeaniga (Andamani mere Bengali ja Mottama lahega).

Andamani meri eraldab Myanmari edelas asuvast India liiduterritooriumist Andamanidest ja Nicobaridest.

Nimi

Riigi nime Euroopa keeltes palus muuta riigi praegune juhtkond, kes 18. juunil 1989 kuulutas riigi birmakeelseks nimeks Pyi-daung-zu Myan-ma Naing-ngan-daw ja ingliskeelseks nimeks Union of Myanmar. ÜRO on nimemuutust tunnustanud. Mõned riigid, sealhulgas USA ja Suurbritannia kasutavad riigi endist nime (inglise keeles Burma), sest nad ei tunnusta sõjaväelist diktatuuri, millelt uus nimi pärineb. Ka riigi demokraatlik opositsioon kasutab endist nime. Paljud inimesed maailmas kasutavad nime "Myanmar", sidumata seda toetusega praegusele režiimile.

Eestikeelne põhinimi oli vahepeal "Myanmar", alates 2006. aasta suvest jälle "Birma" ning alates 2015. aasta aprillist uuesti Myanmar.

Loodus

Myanmar on mussoonkliimaga subtroopiline ja troopiline, põhiliselt mägine maa.

Pinnamood

Myanmar on mägine maa.

Mäeahelikke lahutavad Irrawaddy, Salweeni ja Sittaungi jõe org, mis on põhja-lõunasihilised. Irrawaddy ja Salween saavad alguse Hiina Rahvavabariigi territooriumil asuvalt Tiibeti kiltmaalt.

Irrawaddy oru võib jaotada kolmeks osaks. Oru kitsas, hõredalt asustatud osa ulatub umbes 80 kilomeetrit Mandalayst põhja pool. Irrawaddy orgu valgub ka teisi kiireid mägijõgesid. Jõeoru keskosa on vähese sademetehulgaga piirkond. Oma deltas voolab jõgi 290 kilomeetri pikkuselt. Irrawaddy org on künklik. Keskosas ja deltas toimub intensiivne erosioon. Irrawaddyst ida pool piki jõeorgu kulgevad madalad Bago mäed.

Irrawaddy orust lõuna pool ning Arakani osariigist on 1500–3000 m (kuni 4000 meetri) kõrgused Arakani mäed. Põhja pool jätkuvad nad Patkai, Kumôni mäeahelikuna (kõrgus ulatub 5881 meetrini).

Kirdes ja idas on mägismaad, sealhulgas Šani mägismaa, mille keskmine kõrgus on 900 meetrit. Sügavas kitsas orus voolab jõgi. Šani mägismaal on levinud karst.

Riigi lõunaosa moodustab Tanintharyi piirkond, mis asub Malaisiale viival Kra maakitsusel. Seal on madalad ja keskmise kõrgusega järskude nõlvadega mäeahelikud.

Siseveekogud

Järvede loend

Hlawga järv – Indawgyi järv – Inle järv – Inya järv – Kandawgyi

Jõed

Tähtsaim jõgi on Irrawaddy, mille äärsetel viljakatel madalikel elab enamik riigi elanikest.

Jõgede loend

Anni jõgi – Ataran – Bago jõgi – Bilini jõgi – Bogale jõgi – Chindwinn – Daga – Gyaing – Haungthayaw – Hkrang Hka – Irrawaddy – Kaladan – Nam Hka – Nam Hsin – Nam Lang – Salween – Sittaung

Kliima

Kogu riik peale äärmise põhjaosa asub mussoonipiirkonnas. Olenevalt pinnamoest on mussoonide mõju erinev.

Suurem osa riigist on väga sademeterikas, kusjuures sajab peaaegu ainult suvel.

Arakani osariigis ja Tanintharyi piirkonnas sajab aastas kuni 5000 mm sademeid. Irrawaddy deltas sajab 1500–2500 mm ning idapoolsetel mägismaadel ja riigi põhjaosas 1000–2000 mm aastas. Kuivadel aladel Irrawaddy oru keskosas on aastane sademetehulk alla 1000 millimeetri.

Myanmaris on kolm aastaaega:

• vihmaaeg mai lõpust oktoobri keskpaigani;
• jahe aastaaeg novembri lõpust märtsi lõpuni;
• kuum aastaaeg aprillist või maist oktoobri või novembrini.

Taimkate

Peaaegu pool Myanmari territooriumist on kaetud metsaga.

Kõige sademeterikkamatel aladel on tavalised laialehised igihaljad vihmametsad.

Väiksema sademetehulgaga piirkondades langetavad puud kuival aastaajal lehed. Sellistest puudest on tuntuim suur tiikpuu. See kuivem piirkond oli eelajaloolisel ajal savann.

Irrawaddy delta oli varem soomets. Nüüd on puud langetatud, et teha ruumi põllumaale. Delta ja suurem osa rannikust on ääristatud mangroovidega.

Riik

Haldusjaotus

Myanmari haldusjaotus

Myanmar jaguneb halduslikult järgmisteks osariikideks (pyinè, state), piirkondadeks (taing, division) ja liiduterritooriumiks:

1. Arakani osariik
2. Ayeyawadi piirkond
3. Bago piirkond
4. Kaja osariik
5. Kareni osariik
6. Katšini osariik
7. Magway piirkond
8. Mandalay piirkond
9. Moni osariik
10. Naypyidaw (liiduterritoorium)
11. Sagaingi piirkond
12. Šani osariik
13. Taninthayi piirkond
14. Tšini osariik
15. Yangoni piirkond

Rahvastik

Rahvused

Myanmari elanikest on 70% birmalased, 8,5% šanid, 6,2% karenid (kristlased), 4,5% arakanid (budistid), 2,4% monid, 2,2% tšinid, 1,4% katšinid ja muud etnosed; peale selle on 1...2% hiinlased ja 1% indialased.

Demograafilised näitajad

2014. aasta rahvaloenduse andmetel oli Myanmari rahvaarv 51 419 420. Enne seda arvati, et ligikaudne rahvaarv on 56 miljonit, sest viimane sõjaväehunta korraldatud rahvaloendus toimus 1983. aastal. Eelmine usaldusväärne rahvaloendus toimus 1931. aastal.

Myanmari rahvastiku tihedus on 75,8 inimest ruutkilomeetri kohta. Tegu on piirkonna ühe hõredamalt asustatud riigiga.

Naaberriigis Tais elab 600 000 registreeritud Myanmari päritolu võõrtöölist, kuid miljonid töötavad mitteametlikult, moodustades Tais töötavatest võõrtöölistest 80%.

Iive oli 1998. aastal 1,50%, 1998. aastal 1,20%.

Keskmine oodatav eluiga oli 2002. aastal 57,2 aastat.

Imikute suremus oli 2002. aastal 77 promilli.

Kirjaoskus

Kirjaoskuse tase oli 2002. aastal 85,3.

Keeled

Birma keelt kõneleb 70% elanikest. Kõneldakse ka vähemusrahvaste keeli: šani keelt (umbes 3,2 miljonit kõnelejat), kareni keeli (idapvoo, läänepvoo ja sgoo keel, kokku 2,8 miljonit), arakani keelt (765 000), moni keelt (743 000), Hakha tšini keelt (446 000), paraugi keelt (400 000) jt. Umbes 2,5 miljonit hiina immigranti räägivad hiina keelt. Inglise keel on ärikeel.

Asustus

Tähtsamad asulad

Myanmari asulate loendit vaata artiklist Myanmari asulate loend

Myanmari suuremate linnade hinnanguline elanike arv (2004):

1. Yangon (4 454 500)
2. Mandalay (1 176 900)
3. Mawlamyine (405 800)
4. Pathein (215 600)
5. Bago (200 900)
6. Mônywa (163 400)
7. Sittwe (161 400)
8. Meiktila (161 000)
9. Taunggyi (151 400)
10. Beik (148 200)
11. Dawei (139 900)
12. Lashio (133 600)
13. Pyay (131 200)
14. Myingyan (128 600)
15. Hinthada (122 700)
16. Pyin Oo Lwin (113 900)
17. Pakokku (112 500)
18. Thaton (104 800)
19. Yenangyaung (97 900)
20. Taungoo (97 700)

Majandus

Myanmar on üks maailma vaesemaid maid. Myanmari rahvamajanduse kogutoodang inimese kohta oli 2001. aastal vähem kui 746 USA dollarit. Kaks kolmandikku töötajatest on tegev põllumajanduses.

Myanmari idaosa Laose ja Tai piiri ääres on osa Kuldsest Kolmnurgast. Seal kasvatatakse unimagunat ja toodetakse sellest heroiini. Uimastitootmise taaskasvamise tõttu Afganistanis on Myanmari osatähtsus heroiiniturul märgatavalt vähenenud.

Ajalugu

11. sajandil rajas kuningas Anawrahta (Anoratha) esimese Birma riigi.

Konbaungi kuningadünastia valitses riiki (1752–1885) kuni kaotuseni Briti-Birma sõdades, kuid enne seda 18. sajandil laiendas oma valdusi Tai arvelt, India Manipuri alad ja seisis vastu Hiina laienemispüüdlustele.

19. sajandil sattus Birma pärast mitut sõda (1824–1826, 1852, 1885) Briti impeeriumi võimu alla. Birma viimane kuningas saadeti Briti Indiasse pagendusse, kus ta ka suri. Birmast sai Briti India osa.

Teise maailmasõja käigus okupeeris Birma Jaapan, kuid pärast sõja lõppu vallutasid britid selle tagasi.

1948. aastal saavutas Birma iseseisvuse. Pärast lühikest demokraatlikku perioodi on Birmat alates aastast 1962 valitsenud sõjaväelised režiimid.

1989. aastal nimetati riik võõrkeeltes ümber Myanmariks.

1990. aastal toimusid demokraatlikud valimised, mille võitis ülekaalikult opositsiooniline Rahvuslik Liiga Demokraatia eest. Valimised kuulutati kehtetuks. Üliõpilaste rahumeelsed meeleavaldused suruti maha. Sõjaväeline režiim on endiselt võimul. Opositsiooniliider Aung San Suu Kyi viibis koduarestis.

Eesti sõlmis Myanmariga diplomaatilised suhted 26. septembril 2012.

2015. aastal sai võimule Aung San Suu Kyi juhitud Rahvuslik Demokraatialiiga.

2021. aastal võttis taas sõjavägi võimu üle. Samal aastal algas riigis kodusõda.

Vaata ka

• Myanmari riigipeade loend
• Myanmari jalgpallikoondis