Anne Lange

Eesti kirjandusteadlane, tõlkija ja tõlketeadlane

Anne Lange (aastatel 19881996 Anne Allpere[1]; sündinud 16. juulil 1962) on eesti kirjandusteadlane, tõlkija ja tõlketeadlane, Tallinna Ülikooli tõlketeooria dotsent.

Haridustee

muuda

Lange lõpetas 1977. aastal Tallinna 28. 8-klassilise kooli ning 1980. aastal Tallinna 7. keskkooli.[2] Samal aastal astus ta Tartu Ülikooli, mille lõpetas 1985.[2] Aastail 2003–2007 oli ta doktorantuuris Tallinna Ülikoolis ning kaitses 2007. aastal sealsamas doktoriväitekirja teemal "The poetics of translation of Ants Oras" (juhendaja Tiina Aunin).[2]

Töökäik

muuda

Lange on töötanud tõlkijana Eesti Keele Instituudis (1985–1990), Eesti Arhiiviametis (1990–1992) ning Eesti Draamateatris (1996–2002).[2] Lisaks sellele on ta olnud Tallinna 44. keskkooli õpetaja (1992–1994), Eesti Telefoni sekretär (1994–1995) ning Vabariigi Presidendi Kantselei konsultant (1995–1996).[2]

2001–2005 töötas Lange Tallinna Pedagoogikaülikoolis lektorina, 2006–2008 Eesti Kirjandusmuuseumis teadurina; alates 2007. aastast on ta Tallinna Ülikooli dotsent.[2]

Tõlkeid

muuda

Ta on tõlkinud eesti keelde ohtralt ilukirjandust ja tarbetekste inglise keelest.

  • Saki, "Sredni Vashtar". Loomingu Raamatukogu 10, 1992
  • Ruth Rendell, "Kui mõrtsukas on töö teinud". Loomingu Raamatukogu 40–43, 1992
  • John Fowles, "Eliduc. Armetu Koko. Mõistatus". Loomingu Raamatukogu 49–50, 1992
  • Henry James, "Kruvi keere". Loomingu Raamatukogu 14–16, 1993
  • Anais Nin, "Spioon armastuse majas". Loomingu Raamatukogu 46–47, 1993
  • A. N. Wilson, "Imerohi". Tallinn: Varrak, 1994
  • Kathy Page, "Vana siddalane". Loomingu Raamatukogu 10, 1994
  • Carol Varley, Lisa Miles, "Laste geograafiaentsüklopeedia". Tallinn: Koolibri; Vilnius: Alma Littera, 1995
  • Arundhati Roy, "Väikeste Asjade Jumal". Tallinn, 1997 (2. trükk Tallinn: Tänapäev, 2004.)
  • Edward Albee, "Kolm pikka naist". Tallinn: Eesti Draamateater, 1997
  • Anne Brontë, "Agnes Grey". (Koos Ragne Kepleriga.) Loomingu Raamatukogu 4–6, 1998
  • D. H. Lawrence, "Mees, kes suri". Loomingu Raamatukogu 39, 1998
  • Ben Okri, "Näljutatud tee". Tallinn: Kupar, 1998
  • Roy J. Lewicki, David M. Saunders, John W. Minton, "Läbirääkimiste põhitõed". Tartu: Fontes, 1999
  • Katherine Mansfield, "Tass teed". Loomingu Raamatukogu 11–13, 2000
  • Ian McEwan, "Amsterdam". Tallinn: Huma, 2001
  • Vikram Seth, "Tasavägine muusika". Tallinn: Tänapäev, 2001
  • Gary Hamel, C. K. Prahalad, "Võidujooks tulevikku: läbimurdestrateegiad oma tegevusalal mõjule pääsemiseks ja homsete turgude loomiseks". Tartu: Fontese Kirjastus, 2001
  • John Fowles, "Eebenipuust torn". (Koos Jaak Rähesooga.) Tallinn: Varrak, 2002
  • Anais Nin, "Venuse delta". Tallinn: Hea Karjane, 2002
  • Ian McEwan, "Lepitus". Tallinn: Huma, 2003
  • Brian D. McLaren, "Uutmoodi kristlane: kahe sõbra vaimse teekonna lugu". Tallinn: Allika, 2006

Teoseid

muuda

Teos käsitleb kolme tõlget: "Kadunud ja jälleleitud Paradiis" (T. Kuusiku tõlge, 1895), "Lord Jim" (A. H. Tammsaare, 1931) ja "Uhkus ja eelarvamus" (H. Rajandi, 1985) ajaloolis-kultuurilises kontekstis ning sisaldab põhjalikku analüüsi.[3]

Tunnustus

muuda

Viited

muuda
  1. Eesti entsüklopeedia. 14. köide: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 646.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Anne Lange Eesti Teadusinfosüsteemis  
  3. Tõlkimine omas ajas. A. Lange. TLU kirjastus(vaadatud 23.05.2015)
  4. "President annab tänavu 167 riiklikku teenetemärki". ERR. 6. veebruar 2023. Vaadatud 6. veebruar 2023.

Välislingid

muuda