Aksel Kipper
Aksel Kipper (23. oktoober/5. november 1907 Viljandi – 25. september 1984 Tartu) oli eesti astrofüüsik.[1][2] Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (alates 1946).
Elulugu
muudaTa sündis agronoomi peres. Lõpetas 1926 Viljandi Maakonna Poeglaste Gümnaasiumi ja 1930 magistrikraadiga Tartu Ülikooli, väitekiri "Tihedusest lahtises täheparves Massier 39 ühes meetodiga selle arvutamiseks".
Oli aastatel 1930–1944 Tartu Tähetorni assistent. alates 1941 Tartu Riikliku Ülikooli professor ja prorektori asetäitja. Aastatel 1944–1945 oli TRÜ üldfüüsika kateedri juhataja ning 1945–1949 TRÜ teoreetilise füüsika kateedri juhataja.
1946. aastal valiti ea Eesti NSV Teaduste akadeemia liikmeks astrofüüsika alal, oli 1946–1950 asepresident.
Aastatel 1950–1973 juhtis Eesti TA Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituuti (FMMI) ja Füüsika ja Astronoomia Instituuti (FAI).[3] 1974–1984 Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudi vanemteadur-konsultant.
Teadustöö
muuda1939. aastal kaitses Tartu Ülikoolis füüsika-matemaatikadoktori väitekirja "Gaasi liikumisest pulseeriva tähe atmosfääris".
Uurimisalad[4]:
- Kirjeldas kvantelektrodünaamika raames atomaarnähtusi ja seletas hõredate kosmiliste udukogude pideva kiirguse päritolu footoni lõhestumisega, mis tõi talle rahvusvahelise tuntuse
- Uuris tähtede atmosfäärides toimuvaid hüdrodünaamilisi protsesse
- Esitas teooria, mille järgi planetaarudude pidev spekter tekib elektroni kahefootonilisel üleminekul vesinikuaatomis
- Seletas kiirgusjoonte tekkimist pulseerivate tähtede spektreis
- Tema uurimused panid aluse turbulentse magnetvälja termodünaamikale
- Uuris kosmoloogilise ruumi elektromagnetilisi omadusi ja rakendas uuringute tulemusi kosmoloogiliste punanihete iseärasuste seletamiseks
Oli Tõravere observatooriumi rajamise algataja ja organiseerija.
Juhendas 7 kandidaadiväitekirja koostamist.
Töid
muudaAvaldanud üle 100 teadustrükise.
- "Aksel Kipper = Аксель Киппер. Personaalnimestik". Koostanud G. Osman. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tallinn 1981, 58 lk
- Aksel Kipperi trükis avaldatud tööd – Tartu Tähetorni kalender 1986. aastaks, Valgus, Tallinn 1985, lk 34–38 (76 nimetust)
Tunnustus
muuda- Rahvusvahelise Astronoomiauniooni liige 1955
- Eesti NSV teeneline teadlane 1957
- Eesti Looduseuurijate Seltsi auliige 1967
- Nõukogude Eesti preemia 1967
- Karl Ernst von Baeri medal 1976
- Eesti Teaduste Akadeemia medal 1982
Viited
muuda- ↑ https://web.archive.org/web/20131005192841/http://www.ajaloomuuseum.ut.ee/vveraamat/pages/4_14.html Ajaloomuuseum - Tartu Tähetorn
- ↑ Eesti teaduse biograafiline leksikon, 1. köide
- ↑ https://web.archive.org/web/20140225075024/http://www.fi.ut.ee/et/ajalugu Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi ajalugu
- ↑ Undo Uus. Aksel Kipper (nekroloog). Eesti Loodus, detsember 1984
Välislingid
muuda- Arved Sapar ja Undo Uus. "Akadeemik Aksel Kipper (1907–84)" – Tartu Tähetorni kalender 1986. aastaks, Valgus, Tallinn 1985, lk 29–34
- Jaan Einasto. "Aksel Kipper 100 – Grigori Kuzmin 90" – Tartu Tähetorni kalender 2007. aastaks, Tõravere 2006, lk 46–52
- Laurits Leedjärv. "Aksel Kipper ja Tõravere" – Horisont 2007/november, nr 6, lk 38–39
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.