3. juuli
kuupäev
| << Juuli >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 |
| 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 |
| 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 |
| 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 |
| 29 | 30 | 31 | 1 | 2 | 3 | 4 |
| 2024 | ||||||
3. juuli on Gregoriuse kalendri 184. (liigaastal 185.) päev. Juliuse kalendri järgi 20. juuni (1901–2099).
Sündmused
muuda- 1624 – jaanitulest süttis juba osaliselt lagunenud Tartu Toomkirik, mis pärast tulekahju jääb jäädavalt varemetesse.[1]
- 1858 – Tallinnas Vene turul peksti avalikult (aeti läbi kadalipu) 51 Kurisoo ja Anija mõisa talupoega, sest nad tulid Eestimaa kubermangu valitsusele oma mõisnike suhtes kaebusi esitama.[2]
- 1870 – asutati Tartu Saksa Käsitööliste Selts.[3]
- 1878 – Tartus algas järgmise päevani kestnud II üldlaulupidu.[4]
- 1906 – Tallinna reidil seisval õppelaevastiku ristlejal "Pamjat Azova" toimus ülestõusukatse. 18 ülestõusu juhti hukati kohtu otsusega 18. augustil (vkj 5. august) Toompea lossi aias.
- 1909 – Tartus algas 4. juulini kestnud ligi 400 osavõtjaga suur põllutööteemaline koosolek, kus muu hulgas oli esindajaid eesti asundustest Venemaal.[5]
- 1919 – Strazdumuiža koolimajas kirjutati alla sõjategevuse lõpetamise kokkuleppele Eesti ja Saksa vägede vahel – lõppes Landesveeri sõda, Vabadussõja relvakonflikt Landeswehri ja Rauddiviisiga Läti territooriumil.
- 1920 – Tallinnas algasid Eesti esimesed meistrivõistlused kergejõustikus.[6]
- 1920 – Stephen George Tallentsi juhitav komisjon määras kindlaks Eesti-Läti piirijoone.[7]
- 1932 – Rootsi kroonprints Gustaf Adolf lahkus Tallinnast.
- 1936 – Tallinnas tuli kokku Põllutöökoja uus koosseis, August Jürima valiti esimeheks.
- 1992 – jõustus Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseadus.[8]
Maailmas
muuda- 324 – Adrianoopoli lahing.
- 1250 – mamelukid vangistasid ristisõjas Prantsuse kuningas Louis IX.
- 1767 – mitšman Robert Pitcairn avastas saared, mis tema järgi nimetati Pitcairni saarteks.
- 1775 – George Washington asus Kontinentaalarmee etteotsa.
- 1778 – algas Baieri pärilussõda.
- 1844 – Eldey saarel Islandi rannikul tapeti viimane paar hiidalke.
- 1848 – Taani Lääne-Indias (nüüd USA Neitsisaared) vabastati orjad.
- 1866 – Sadova lahing.
- 1886 – Karl Benz esitles esimest sõiduvahendiks ehitatud autot.
- 1898 – USA laevastik hävitas Kuuba rannikul, Santiago all Hispaania laevastiku.
- 1933 – Londonis kirjutasid Nõukogude Liidu, Eesti ja veel seitsme riigi esindajad alla Agressiooni defineerimise konventsioonile.
- 1941 – Stalin pidas raadiokõne nõukogude rahvale.[9]
- 1944 – Punaarmee vabastas Minski.
- 1974 – Austraalia valitsus tunnustas de jure Eesti, Läti ja Leedu inkorporeerimist Nõukogude Liitu. Avalikuks tuli see 3. augustil 1974. 1975. aasta detsembris tühistas järgmine Austraalia valitsus selle otsuse.[10]
- 1988 – Iran Airi lend 655: USA laevastiku alus USS Vincennes tulistas Pärsia lahel Hormuzi väina kohal alla Iraani reisilennuki. Kõik pardal viibinud 290 inimest hukkusid.
Sündinud
muuda
Pikemalt artiklis Sündinud 3. juulil
- 1780 – Carl Ludvig Engel, Saksa päritolu Soome arhitekt
- 1883 – Franz Kafka, Austria kirjanik
- 1897 – Elise Aron, eesti jurist
- 1903 – Lembit Pärn, Nõukogude sõjaväelane
- 1921 – François Reichenbach, prantsuse filmilavastaja
- 1925 – Anatoli Efros, vene teatrilavastaja ja filmirežissöör
- 1937 – Tom Stoppard, inglise kirjanik
- 1941 – Liamine Zéroual, Alžeeria president 2001–2004
- 1943 – Enn Kärmas, eesti kujunduskunstnik
- 1944 – Viiu Härm-Rummo, eesti luuletaja
- 1951 – Jean-Claude Duvalier, Haiti president 1971–1986
- 1951 – Lea Laarmaa, eesti riigikohtunik
- 1952 – Laura Branigan, USA laulja ja näitleja
- 1954 – Valeri Korb, riigikogu liige
- 1956 – Andres Root, eesti audiitor
- 1962 – Tom Cruise, ameerika näitleja
- 1966 – Märt Kraft, siseministeeriumi kantsler
- 1970 – Teemu Selänne, soome jäähokimängija
- 1979 – Ludivine Sagnier, prantsuse modell ja näitleja
- 1987 – Sebastian Vettel, saksa Vormel 1 sõitja
Surnud
muuda- Pikemalt artiklis Surnud 3. juulil
- 1907 – Maksud Alihhanov-Avarski, Vene kindral, Mervi ja Thbilisi kuberner
- 1941 – Friedrich Akel, eesti poliitik ja diplomaat
- 1966 – Jaan Saul, eesti näitleja ja lavastaja
- 1971 – Jim Morrison, laulja (The Doors)
- 2003 – Juri Štšekotšihhin, vene ajakirjanik ja poliitik
- 2014 – Jüri Tuulik, eesti kirjanik
- 2024 – Roland Dumas, Prantsusmaa poliitik ja jurist
Pühad
muudaNimepäev
muudaIlmarekordid
muuda- ...
Viited
muuda- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 76
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 134
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 142
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 148
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 174
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.
- ↑ Valga linna kroonika, 1920
- ↑ Eesti A & O. Tallinn, 1993, lk. 131
- ↑ https://www.tracesofwar.com/articles/4628/Radio-speech-by-Stalin-03-07-1941.htm?c=gwtm
- ↑ Agnes Smith. Australia's de jure recognition of the incorporation of the Baltic states by the USSR of 3 August, 1974 : an account of the background of the decision and the response of public opinion, with special emphasis on Australia's Baltic community. Melbourne, 1985, lk. iv–v, 69
- ↑ Sinu läbipaistev kilekott seab ohtu ookeanikalade elu: täna on rahvusvaheline kilekotivaba päev Delfi, 03.07.2018 (vaadatud 21.07.2020)