Üliõpilaskorporatsioon
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Üliõpilaskorporatsioon (lühemalt: korporatsioon, mille lühend: korp!) on enamasti vaid üliõpilastest koosnev organisatsioon[viide?].
Korporatsiooni liige on korporant.
Üliõpilaskorporatsioonidel on kindel sisekord ja sümboolika (nt värvid)[viide?].
Eesti praegused üliõpilaskorporatsioonid jätkavad baltisaksa korporatsioonide traditsiooni, mis sarnaneb suuresti Saksa ajalooliste üliõpilasorganisatsioonide süsteemiga, kuid erineb USA ning ka Skandinaavia ja Soome omast. Näiteks on Eesti üliõpilaskorporatsioonid ühesoolised (mees- või naiskorporatsioonid).
Ajaloolised üliõpilasseltsid võivad korporatsioonidega suuresti sarnaneda, kuid on korporatsioonidest üldiselt mõnevõrra vabama korraga. Nii on mitmed üliõpilasseltsid segaseltsid, mis võtavad liikmeks nii mehi kui ka naisi. Traditsiooniliselt lähtuvad üliõpilaskorporatsioonid oma tegevuses kommaanist – lisaks kirjutatud kodukorrale ka kirjalikult fikseerimata tavadest, mis muutuvad aeglaselt. Eesti korporatsioonides kasutatakse tänini ulatuslikult baltisaksa korporatsioonidelt päritud ja mugandatud kombestikku ning saksa-ladina-prantsuse segaterminoloogiat.
Korporatsioonid Eestis 19. sajandil
muuda
19. sajandil moodustati Tartu ülikoolis tegutsenud korporatsioonid peamiselt regionaalsel või rahvuslikul alusel (nt Curonia, Estonia ja Livonia). Suurem osa neist olid saksakeelsed ja koosnesid eelkõige baltisakslastest, kuid oma korporatsioonide loomiseks said loa ka näiteks venelased ja juudid. Samuti moodustati mõni korporatsioon üliõpilaste eriala põhjal. Teiste seas asutati Eestis Poola vanim üliõpilaskorporatsioon Konwent Polonia, mis sündis 1828. aastal Tartus.
Tolleaegsete üliõpilaskorporatsioonide katusorganisatsioon ja ametlik üliõpilasesindus ülikooli juures oli korporatsioonide eestseisuste esinduskogu Chargiertenconvent. Korporatsioonidesse mittekuuluvatel, nn metsikutel üliõpilastel eraldi esindusorganit polnud. Chargiertenconvent suunas üliõpilaste elu mitmel viisil, muuhulgas jõustades 1832. aastast kehtivat salajast kombestikku (üldkommaani) ning korraldades buršikohtu tegevust.
Kui 20. sajandi alguses loodi esimesed eesti üliõpilaskorporatsioonid, keeldus Chargiertenconvent neid tunnustamast. Seetõttu lõid eesti organisatsioonid omaenese katusorganisatsiooni Eesti Korporatsioonide Liidu, mis tegutseb tänapäevani. Ehkki tal pole sama laiaulatuslikke esindusvolitusi, toimib ta korporatsioonide tegevust kooskõlastades siiski Chargiertenconventi mantlipärijana.
Eesti Vabariigi loomise järel tegutsema jäänud baltisaksa korporatsioonid lõpetasid tegevuse Eestis 1939. aastal seoses baltisakslaste ümberasumisega Saksamaale (Umsiedlung).
Eesti rahvuslikud üliõpilaskorporatsioonid
muudaVanim eesti üliõpilaskorporatsioon on Vironia, mis registreeriti 1900. aastal Riias. Katse luua 1882. aastal samanimelist eesti üliõpilaskorporatsiooni ei pälvinud heakskiitu Tsaari-Venemaa riigivõimult, mistõttu organisatsioon registreeriti üliõpilasseltsina Eesti Üliõpilaste Seltsi nime all. 1888. aastal kordasid EÜS-i liikmed katset Fraternitas Viliensise nime all, kuid tsensor keelas selle, kahtlustades üliõpilaskorporatsioone poliitilises tegevuses. 1904. aastal kordasid EÜS-i liikmed katset nime Aestia all, kuid seda ei kinnitatud 1905. aasta revolutsiooni tõttu.
Vanim Eestis loodud eesti üliõpilaste korporatsioon on 1907. aastal EÜS-ist lahkunud liikmete asutatud Fraternitas Estica.
Eesti vanima korporatsiooni nimele pretendeerib ka Arminia Dorpatensis, kuid seda pole Eesti Korporatsioonide Liit tunnustanud, tuues põhjenduseks, et Arminia tegevuses Eestis on olnud pikaajaline katkestus, samuti oli varasem Arminia Dorpatensis saksakeelne.
Algselt olid Eestis üksnes meeskorporatsioonid, naiskorporatsioonide asutamine sai võimalikuks alles pärast Eesti iseseisvumist 1918. aastal.
Mitu eesti üliõpilaskorporatsiooni osalesid Vabadussõjas in corpore (täies koosseisus), näiteks Sakala ja Vironia.
Nõukogude võim keelustas 1940. aastal kõigi korporatsioonide tegevuse. Paljud neist jätkasid tegevust eksiilis, Eestis taastati suurem osa korporatsioone 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses.
Eestis tegutsevad üliõpilaskorporatsioonid
muudaNaiskorporatsioonid
muuda| Lipp Vapp |
Nimi Lipukiri |
Asutatud | Tartu Tallinn |
sotsiaal- meedia |
koduleht e-post |
|---|---|---|---|---|---|
|
Filiae Patriae Eesti tütar, eesti kodu tugevasti seotud olgu! |
27. X 1920 Tartu |
Trt: Wilhelm Struve 4 |
Facebook |
C!F!P! [email protected] |
|
Indla Sõnasse kindlust, teosse ausust, kodule armastust! |
7. III 1924 Tartu |
Trt: Tähtvere 4 |
Facebook |
Indla [email protected] |
|
Lembela Constantia ad finem ducit - Püsivus viib sihile |
24. X 1924 Tartu |
Tln: Kaarli pst 5 |
Facebook |
Lembela [email protected] |
|
Amicitia Per aspera ad astra - Läbi raskuste tähtede poole |
21. XI 1924 Tartu |
Trt: Kastani 65 |
Facebook |
C!A! [email protected] |
 
|
Sororitas Estoniae Teadmised on ilu! |
16. II 2011 Tallinn |
Trt: Lai 30 Tln: Raekoja plats 16 |
Facebook |
C!S!E! [email protected] |
Meeskorporatsioonid
muuda
Eesti alal tegutsenud üliõpilaskorporatsioonid
muudaNaiskorporatsioonid
muudaEesti meeskorporatsioonid
muuda- Aestia
- Ave
- Fraternitas Normannia
- Fraternitas Ucuensis
- Fraternitas Viliensis
- Kaljola
- Kungla
- Ugandala
- Vicinia
- Vigilia
- Wäinla
Baltisaksa korporatsioonid
muuda- Baltica
- Baltonia
- Curonia
- Estonia
- Fraternitas Academica
- Fraternitas Academica Dorpatensis
- Fraternitas Dorpatensis
- Fraternitas Dorpatensis zu München
- Fraternitas Rigensis
- Livonia
- Neobaltia
- Tarbatonia
- Teutonia
Poola korporatsioonid
muudaLäti korporatsioonid
muuda- Lettonia (tegutseb Riias)
Vene korporatsioonid
muudaJuudi korporatsioonid
muudaVaata ka
muudaViited
muuda
Välislingid
muuda |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Üliõpilaskorporatsioon |