Fraas
|
See artikkel räägib keeleteaduse mõistest; muusika mõiste kohta vaata artiklit Fraas (muusika) |
Fraas on sõnade ja lausete vahetervik.
Sõnavormid kuuluvad lauses kokku ja moodustavad ühe terviku, see tähendab fraasi, kui
- selle terviku kohta saab küsida küsimuse,
- see tervik on lauses asendatav asesõnaga,
- komponente ei ole tüüpjuhul võimalik lahutada.
Näiteks lause Väikesed lapsed laulavad üllatavalt hästi kohta saab küsida kes? teeb mida? kuidas?. Nendele kolmele küsimusele vastates leiame fraaside piirid - need sõnad, mida kasutame küsimustele vastamiseks, kuuluvadki lauses kokku ning moodustavad fraasi.
Seega
- kes? - väikesed lapsed, see on nimisõnafraas, sest laps on nimisõna,
- teeb mida? - laulavad üllatavalt hästi, see on verbifraas, sest laulavad on tegusõna,
- kuidas? - üllatavalt hästi, see on määrsõnafraas, sest hästi on määrsõna.
Fraasi struktuur
Fraas koosneb tuumsõnast ja selle ühest või mitmest laiendist ehk laiendliikmest. Fraas on seega nagu laiendatud sõna.
Fraasi laiend võib omakorda olla iseseisev fraas. See tähendab, et üks suurem fraas võib sisalda mitu väiksemat fraasi.
Näiteks: eriti suur torm on nimisõnafraas, mille peasõna on torm. Lisaks sisaldab see nimisõnafraas omadussõnafraasi eriti suur, mille peasõna on suur.
Fraasi tuumsõna ja laiendi kokku kuulumise seisukohalt on olulised lause moodustajate vahelised grammatilised seosed, täpsemalt rinnastus ja alistus. Predikatsiooniseos fraasi puhul võimalik ei ole - see avaldub ainult lauses.
Fraasid jagunevad
- endotsentrilisteks fraasideks, kust võib laiendi mõtteliselt välja jätta, ilma et fraas muutuks arusaamatuks. Endotsentrilised on kõik fraasid, v.a kaassõnafraas ja hulgasõnafraas;
- eksotsentrilisteks fraasideks, kust ei saa mõtteliselt välja jätta ei tuumsõna ega laiendit. Eksotsentrilised on kaassõnafraasid ja hulgasõnafraasid.
Fraasi tuumsõna
Fraaside tuumaks on kas mingi muu sõnaliigi sõna kui verb või siis verbi käändeline vorm.
Fraaside omadused olenevad ennekõike tema tuuma sõnaliigist ning fraase nimetataksegi tema tuumsõna liigi järgi.
Näiteks lauses Väike poiss magas magusasti on fraas väike poiss nimisõnafraas, sest selle süntaktilised omadused (nt lauseliikmelisuse) määrab nimisõna poiss, fraas üsna magusasti aga on määrsõnafraas, sest tema tuumaks on määrsõna magusasti.
Nagu lause tuum võib toimida üksi lausena , nii ka fraasi tuum võib esineda ilma laiendita , ühesõnalise fraasina, nt poiss ja magusasti lauses Poiss haigutas magusasti.
Fraasilisuse määramise seisukohast pole seega oluline, kas sõnal on konkreetses lauses laiendeid või mitte, vaid see, kas tal saab või ei saa olla laiendeid. Sõnad, mis pole laiendatavad, nt üsna fraasis üsna magusasti, pole fraas.
Fraaside liigid
Fraase liigitatakse peasõna sõnaliigi järgi:
Sõnaliigist lähtuv liigitus toimib siiski ainult põhijuhtudel, sest sõnade jaotamisel sõnaliikidesse on arvesse võetud ka neid tunnuseid, mis lause fraasistruktuuri seisukohast olulised pole, näiteks seda, kas sõna täidab asendavat funktsiooni või mitte. Lisaks on sõnaliike, mille esindajad jäävad fraasi struktuurist üldse välja, iseloomustades situatsiooni kui tervikut.
Vaata ka
Viited
Erelt, Mati. 2013. Eesti keele lauseõpetus. Sissejuhatus. Öeldis. Tartu Ülikooli eesti keele osakonna preprindid 4.
M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993.