Kaasnemismäärus
Kaasnemismäärus ehk komitatiivadverbiaal on määrus, mis väljendab kaasnejat.
- Kalle mängib koos Pillega peitust.
- Tiiu käis poodides ilma sõbrannata.
Täpsemalt näitab kaasnemismäärus
- kellega või millega koos midagi tehakse või ollakse
- olendit, eset või nähtust, kelleta või milleta midagi tehakse või ollakse.
Eesti keel
Kaasnemismäärusena esinevad käändsõnad kaasaütlevas või ilmaütlevas käändes ja käändsõnad ühes kaassõnadega, mis vastavad küsimustele kellega? millega? kelleta? milleta?[1]
- Esmaspäeva hommikul pidi Reili ühes emaga mandrile tagasi sõitma.
- Vaenlane oli jõudnud nii ligidale, et Kalmar võis ta maha võtta sapöörilabidaga.
Väga sageli esinevad kaasnemismäärusena käändsõnad kaasaütlevas käändes ja märgivad olendit, kelle osavõtul midagi tehakse või kuskil ollakse.[2]
- Jõudsime Veikoga Saarjärvele enne suvepäevade algust.
Kaasnemismäärus kaasaütlevas käändes võib väljendada ka eset, mida kaasas kantakse, viiakse jne.[3]
- Paar tundi hiljem astus Margus oma suure kotiga autost välja.
Kaasnemismäärus võib väljendada elusat olendit, eluta eset, samuti abstraktset mõistet.
- Lipniku jaoks elustusid valusad mälestused koos sügisese spliiniga.
Viited
- ↑ K. Mihkla, L. Rannut, E. Riikoja, A. Admann. Eesti lauseõpetuse põhijooned I. Tallinn, 1974. § 132-133
- ↑ K. Mihkla, L. Rannut, E. Riikoja, A. Admann. Eesti lauseõpetuse põhijooned I. Tallinn, 1974. § 132
- ↑ K. Mihkla, L. Rannut, E. Riikoja, A. Admann. Eesti lauseõpetuse põhijooned I. Tallinn, 1974. § 132