Peterburi ülikool
See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2008) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Peterburi Riiklik Ülikool on üks Venemaa vanimaist, suurimaist ja olulisemaist riigile kuuluvaist ülikoolidest, mis asub Peterburis. Ülikoolis on 24 teaduskonda, 13 uurimisinstituuti, Kanada Kolledž, sõjaväelise õppe osakond ja spordi õppetool. 2004. aasta seisuga oli ülikoolis 4055 õppejõudu. Ülikoolil on kaks peamist linnakut: Vassili saarel ja Peterhofis.
Peterburi Riiklik Ülikool | |
---|---|
Санкт-Петербургский государственный университет | |
Deviis | Hic tuta perennat |
Asutatud | 1724 (1819) |
Tüüp | Riiklik ülikool |
Rektor | Nikolai Kropašev |
President | Ljudmila Verbitskaja |
Üliõpilasi | Umbes 32 000[1] |
Asukoht |
Peterburi, Universitetskaja nab. 7–9 |
Fail:Saint petersburg state university.jpg |
Nõukogude ajal kandis ülikool Leningradi Riikliku Ülikooli nime ja seal õppisid näiteks india keeleteadlane ja polüglott Mahapandit Rahul Sankrityayan, matemaatikud Vladimir Ivanovitš Smirnov, Juri Linnik ja Aleksandr Aleksandrov, füüsik Vladimir Fok, astrofüüsik Viktor Hambardzumjan, botaanik Vladimir Komarov ja Vladimir Sukatšev, ajaloolased Jevgeni Tarle ja Boriss Grekov, filoloogid Lev Štšerba, Vladimir Propp ja Viktor Žirmunski, orientalistid Vassili Struve, Jossif Orbeli ja Boriss Piotrovski.
Ülikooli lõpetanute seas on kaheksa Nobeli auhinna saanut: Ivan Pavlov (Füsioloogia ja meditsiin, 1904), Ilja Metšnikov (füsioloogia ja meditsiin, 1908), Nikolai Semjonov (keemia, 1956), Lev Landau (füüsika, 1962), Aleksandr Prohhorov (füüsika, 1964), Wassili Leontief (majandus, 1973), Leonid Kantorovich (majandus, 1975) ja Jossif Brodski (kirjandus, 1987). Ükski neist ei töötanud auhinna saamise ajal selles ülikoolis ega olnud ka selles ülikoolis oma auhinnaväärset uurimistööd teinud.
1989. aastal avati seal sotsioloogiateaduskond. 1991 nimetati kool koos linnaga tagasi Peterburi Riiklikuks Ülikooliks. 1993 avati juhtimise teaduskond, 1994 rahvusvaheliste suhete teaduskond ja 1995 meditsiiniteaduskond.
-
Peahoone