Kiraalsus
Kiraalsus ehk käelisus on üks asümmetria (sümmeetria puudumise) viis, mille puhul objekt või süsteem ei ole identne oma peegelpildiga. Kiraalne on mistahes kujund, kui selle peegeldust tasapinnalises peeglis ei saa viia kokkulangevusse lähtekujundiga – nii nagu meie parem ja vasak käsi või ühe paari kindad ei ole ühitatavad.
Kiraalsusega on tegemist bioloogias, füüsikas, keemias ja matemaatikas. Akiraalsed (mittekiraalsed) on objektid, mis on identsed oma peegelpildiga.
Looduses on kiraalsus laialtlevinud nähtus. Kogu elusloodus, s h meie ise oleme ehitatud orgaanilisest materjalist, seejuures suures osas asümmeetrilistest molekulidest. Süsiniku aatom nelja erineva rühmaga loob tüüpilise kiraalse tsentri, mistõttu saavad esineda käelised isomeerid, mille peegelpildid ei ühti. Keerulise struktuuriga molekulides esineb mitmeid kiraalseid tsentreid, mistõttu võimalike stereoisomeeride arv võib suureneda oluliselt. Näiteks pikad polümeersed DNA molekulid, mis on paremakäelise kruvina spiraaliks keerdunud.
Näiteid
Kiraalsust esineb kõikjal meie ümber. Mõned näited, mille puhul on eelduseks korrapärasusest kõrvalekallete puudumine: inimese parem ja vasak pool; pluusi parem ja vasak hõlm (enne nööpe ja nööpaukusid); parem ja vasak käsi; parema ja vasaku käe kindad; linnu parem ja vasak tiib; ussikese parem ja vasak pool; paremale ja vasakule avanevate uste hinged jpt. Katse: lõigake puuleht täpselt pikiteljelt pooleks – kas pooled on ühildatavad (arvestades, et alumine ja pealmine pool pole identsed)?