Tegusõna
|
See artikkel räägib keeleteaduse mõistest; kirjastuse kohta vaata artiklit Verb (kirjastus) |
Tegusõna ehk verb ehk pöördsõna on sõnaliik, mis väljendab tegevust ja kuulub lauses kõige sagedamini öeldise sisse.
Eesti keeles on pöördsõnal viis morfoloogilist kategooriat: pööre, tegumood, aeg, kõneviis ja kõneliik. Kõik viis kategooriat ei saa kunagi ühes pöördsõnavormis väljenduda.
Morfoloogiliste kategooriate avaldumisvõimaluste ja sõnavormi süntaktiliste kasutusvõimaluste poolest jagunevad tegusõnavormid järgmiselt: finiitsed ehk pöördelised vormid ja infiniitsed ehk käändelised vormid.
Vormiliselt jagunevad tegusõnad liht-, liit-, ühend- ja väljendtegusõnadeks[1].
Tähenduslikult saab tegusõnasid jaotati mitmeti ning jaotamisel on oluliseks lähtepunktist (a) tegevuse suhe oma osalistega ja (b) tegevuslaad, eelkõige kestus[1]. Tegevuse ja osalise suhte järgi eristatakse sihilisi ehk transitiivseid ja sihituid ehk intransitiivseid tegusõnasid[1]. Teise liigituse järgi eristatakse enesekohaseid ehk refleksiivseid, kausatiivseid ja vastastikuseid ehk retsiprookseid tegusõnasid[1]. Tegevuse kestuse põhjal eristatakse sageli kolme rühma: momentaansed, frekventatiivsed ja kontinuatiivsed tegusõnad[1]. Mõnikord eristatakse eraldi ka märkivaid ehk inhoatiivseid tegusõnasid[1].
Eesti keel
Tegusõna pöördeline vorm
Tegusõna pöördeline ehk finiitne vorm võib lauses esineda öeldisena ja selles avalduvad pöördsõna morfoloogilised kategooriad.
Näiteks lauses Ma käisin eile kinos on käisin tegusõna pöördeline vorm, mis esineb öeldisena ja väljendab pöördekategooriast ainsuse 1. pööret, tegumoekategooriast isikulist tegumoodi, ajakategooriast lihtminevikku, kõneviisikategooriast kindlat kõneviisi ja kõneliigikategooriast jaatavat kõnet.
Tegusõna pöördelised vormid võivad olla ühesõnalised ehk lihtvormid, näiteks Mees ehitas onni, ja mitmesõnalised ehk liit- ehk analüütilised vormid. Liitvormid on verbi täis- ja ennemineviku vormid, mis koosnevad abiverbi olema pöördelisest vormist ja põhiverbi mineviku kesksõnast, näiteks Mees on/oli ehitanud onni.
Minimaalne täielik lause ehk tüüpiline lause on grammatiliselt kujundatud ja intonatsiooniliselt vormistatud. Selline lause väljendab terviklikku mõtet ning on täislause ehk ehituselt täielik lause. Minimaalne täielik lause koosneb tüüpiliselt tegusõna pöördelisest vormist ja selle juurde kuuluvatest nominaalsetest liikmetest, mida tavaliselt on vähemalt üks. Näiteks võib tuua lause Poiss jookseb võimlasse.
Tegusõna käändeline vorm
Tegusõna käändeline ehk infiniitne vorm tavaliselt lauses iseseisvalt ei esine ning pöördsõna morfoloogilised kategooriad väljenduvad selles vaid puudulikult. Infiniitsetel vormidel puuduvad mitmed tegusõnale omased tunnused ning nad lähenevad sõnaliigilt nimi-, omadus- ja määrsõnadele.
Näiteks lauses Ma olen seda etendust juba näinud on näinud tegusõna käändeline vorm, mis täidab öeldise ülesannet ainult koos sõnavormiga olen ning milles väljendub pöördsõna kategooriatest aeg (mineviku näol) ning tegumood (isikulise tegumoe näol).
Pöördsõna infiniitseks vormiks võib olla da-tegevusnimi, vat-tegevusnimi ja ma-tegevusnimi. Pöördsõna käändeliseks vormiks võib olla ka omadussõnalaadne kesksõna ja määrsõnalaadne des-vorm.