Märt Laarman

Redaktsioon seisuga 13. veebruar 2012, kell 18:42 kasutajalt KrattBot (arutelu | kaastöö) (Lisan lingi ISIKu baasi)

Märt Laarman (õieti Martin Laarman; 22. veebruar 1896 Halliste kihelkond Viljandimaal18. aprill 1979 Tallinn) oli eesti graafik (tegeles nii vabagraafika kui ka raamatukujundusega) ja maalikunstnik.

Märt Laarman
Sündinud 22. veebruar, 1896
Viljandimaa, Eesti
Surnud 18. aprill, 1979
Rahvus eestlane
Tegevusala maal, graafika, samuti eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Kunstivool ekspressionism, kubism, realismi mõjud
Tunnustus NSV teenelise kunstniku aunimetus

Elukäik

Märt Laarman on masinameister Kusta Laarmani ja tema naise Reeda esimene poeg. Tal oli kaks õde - Linda ja Leili - ning vend Peeter. Ta sündis Õisu mõisa saeveskis.

Märt Laarman õppis Araku (Kääriku) koolis Kaarlis aastail 19041907 ja Otepää Haridusseltsi Progümnaasiumis 19081912. 1912. aastal astus Märt Laarman Rakvere Õpetajate Seminari. Pärast selle lõpetamist õppis ta Tartu Ülikoolis Lauri Kettuneni ning Johann Voldemar Veski täienduskursustel. Seal sai ta gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja hariduse ning pidas seda ametit peamiselt Tallinna koolides 1945. aastani. Samal ajal ei loobunud ta kunagi kunstist, harides ennast pidevalt erinevatel kursustel, näiteks 1916. aastal Eesti Kunstiseltsi joonistuskursusel, kus üks juhendajaid oli Nikolai Triik. Kõige selle kõrvalt jõudis Märt Laarman aastail 1926-1927 toimetada «Eesti Kunsti Aastaraamatut», 1928. aastal Eesti Kunstnikkude Ryhma programmilist almanahhi «Uue Kunsti Raamat», aastail 1928-1929 noorsooajakirja «Taie» ning avaldada kunstikriitikat ajalehtedes ja ajakirjades «Olion», «Looming» ning «Kunst ja Kirjandus».

1920. aastate teine pool ja 1930. aastate esimene pool oli tema õitseaeg maalikunstnikuna. Eduard Viiralti, Ado Vabbe ja Jaan Vahtra kõrval oli just Märt Laarman see, kes oma noorusliku innuga sekkus kunstiellu, tuues oma loomingu ja sõnavõttudega sellesse värskust, innovaatilisust ja uudsust. Tema neil aastail loodud maalid ("Oleviste ja Niguliste" (1926), "Laud" (1928–1929), "Haige" (1930) ja "Õhtu" (1933)) kuuluvad kindlasti tolle aja eesti maalikunsti paremikku. Need olid kubistlikud tööd, milles ei ole mingeid tundevälgatusi - kõik on kaine ja ratsionaalne. Neil aastail rikastas Märt Laarman oma ideedega eesti raamatu üsna konservatiivset stiili. Üks häid näiteid on kolme kunstniku (A. Akberg, M. Laarman, H. Olvi) näituse kataloog aastal 1926, milles on ilmselgelt näha rühmituse "Bauhaus" mõjutusi. Senine aksiaalne kujundusprintsiip asendati asümmeetrilisega ning oluliseks sai kirja selgus ja lihtsus. Samal leheküljel võis leida kirjatüübi eri suurusi, horisontaalse kirjapildi vaheldumist vertikaalsega jms.Märt Laarman tõi ühena esimestest Eestis oma kujundustesse fotokunsti. 1923. aastal loodi Eesti Kunstnikkude Rühm, millega Märt Laarman samal aastal ühines ning oli seal nii juhtiv kunstnik kui ka teoreetik. Rühmituses valitses kubistlik-konstruktivistlik stiil, mis avaldub ka Laarmani 1923. aastal loodud puulõikes "Sadam".

1940. aastail töötas Märt Laarman edukalt nii vabagraafiku kui ka raamatukujundajana. Teda süüdistati sel ajal formalismis ehk eemaldumises tolleaegsest kunstiringkonnast. Tegelikult oli ta tollal üks viljakamaid raamatukunstnikke, kujundades üle 40 teose. Parimaiks näiteiks võib neist pidada 1946. aastal ilmunud Friedebert Tuglase "Elu ja kangastused" ja 1948. aastal ilmunud Lydia Koidula "Valik luulet".

1950. aastail tegeles Märt Laarman Friedebert Tuglase teoste kaheksa köite illustreerimisega, kuid suutis selle kõrvalt luua ka palju vabagraafilisi lehti, mida samuti peetakse eesti kunsti paremikku kuuluvaks. 1951. aastal heideti Märt Laarman Kunstnike Liidust välja «loomingulise küündimatuse ja passiivse hoiaku pärast ENSV Kunstnike Liidu üritustesse». Liidu liikme staatus taastati siiski viis aastat hiljem.

1960. aastail tegeles Märt Laarman vabagraafika ja raamatukunstiga, kus pildid ja tekst olid linoollõikes. 1960ndate paiku hakkas Märt Laarman tegelema värvilise graafikaga, mille heaks näiteks on 1962. aastal loodud puulõikes "Sõudja". Kui ta noore kunstnikuna 1920.-1930. aastail eelists kubismi ning suhteliselt kainet ja ratsionaalset stiili, siis hiljem tõi Märt Laarman eesti raamatukunsti tagasi emotsionaalse mõjujõu ja tundesügavuse. Tõestuseks võib tuua tema poolt loodud Tuglase "Teoste" puugravüürid, kus iga pisemgi detail on hingestatud, muutes need eriti kütkestavateks.

Oma loomingutee algupoolel on Märt Laarman öelnud: "Meil vaadatakse graafikale üldse nagu mingi teise järgu kunstile. Loomulikult see publiku suhtumine puulõikesse ja üldse graafikasse ei soodusta ta erilist õitselepuhkemist". Sel ajal oli ta üks väheseid Eesti graafikuid ning võiks olla üks kunstnikke, tänu kellele tekkis ja arenes Eesti paljundusgraafika. 1969. aastal omistati Märt Laarmanile aunimetus Eesti NSV teeneline kunstnik.

Looming

Graafika

  • Lamav mees (Linoollõige, 1919; esimene linoollõige)
  • Autoportree (Linoollõige, 1921)
  • Värav (Puulõige, 1922; esimene puulõige)
  • Sadam (Puulõige, 1923)
  • Oleviste ja Niguliste (Puulõige, 1927)
  • Tšellomängija (Puulõige, 1927)
  • Õhtu (Puulõige, 1947-1948)
  • Harakas jõel (Puulõige, 1953)
  • Lilled (Puulõige, 1958)
  • Tüdruk (Puulõige, 1962)
  • Sõudja (Värviline puulõige, 1962)
  • Laevad (Värviline puulõige, 1962)
  • Kaks figuuri (Värviline puruplaadilõige, 1964)
  • Pirita (Värviline linoollõige, 1966)

Maalid

  • Maalietüüdid:
    • Nuustaku alev (1921)
    • Kevadmaastik (1922)
  • Oleviste ja Niguliste (1926)
  • Laud (1928-1929)
  • Haige (1930)
  • Õhtu (1933)

Raamatukunst

  • "Käik tuultesse" (autor Marie Under, 1938)
  • "Talvõlaul" (autor J. Ph. v. Roth, 1938)
  • "Piksepalve 1644" (1939)
  • "Kylmad ruba'iid" (1939)
  • "Lindude laule" (1942)
  • "Kaks taevalõiku" (autor Friedebert Tuglas, 1966-1968)
  • "Realistliku ingli laul" (autor Jüri Üdi, 1968)

Lavakujundus

Kirjandust

  • "Märt Laarman", koostanud Mai Levin, Eesti Kunstimuuseum 1996
  • "Märt Laarman, 12 reproduktsiooni", Kirjastus "Kunst" Tallinn 1973
  • "Märt Laarman raamatukunstnikuna", koostanud Rein Loodus, Kirjastus "Kunst" Tallinn 1976

Välislingid