Harald Gille
Harald Gille (vanapõhja Haraldr gilli või Haraldr gillikristr, ka Harald Magnusson või Harald IV; suri 14. detsembril 1136 Bergenis) oli Norra kuningas aastail 1130–1136. Tema lisanimi Gille tuleneb ilmselt iirikeelsest väljendist Gilla Crist ehk Kristuse teener.
Harald Gille sündis Iirimaal ja 1127. aasta paiku suundus ta Norrasse, kus väitis end olevat endise kuninga Magnus Paljasjala poeg, ning seega valitseva kuninga Sigurd Magnussoni poolvend. Harald läbis edukalt tuleproovi ning Sigurd aktsepteeris teda oma vennana, tingimusel, et ta ei ürita võimu haarata Sigurdi või tema poja Magnuse eluajal.
Harald elas heas läbisaamis kuningaga ning pidas kuni tema surmani 1130. aastal ka oma lubadust. Seejärel puhkes sõda tema ja Magnuse toetajate vahel. Vaenutegevus kestis 1135. aastani mil Magnus ühes lahingus vangi langes. Ta torgati pimedaks, kastreeriti ja heideti vangi.
Harald valitses Norrat 1136. aastani, mil teine väidetav Magnus Paljasjala vallaspoeg, Sigurd Slembedjakn, ta mõrvas.
Perekond
Harald oli abielus Rootsi kuninga Inge Stenkilssoni pojatütre Ingrid Ragnvaldsdottiriga. Abielust sündis poeg Inge Haraldsson, kellest sai hilisem Norra kuningas.
Haraldi oli teiste naistega veel kolm poega, kellest kõigist said Norra kuningad:
Vaata ka
Kirjandus
- Snorri Sturluson "Heimskringla"
- Knut Gjerset "History of the Norwegian people". The Macmillan company. 1915
- Benjamin T. Hudson "Viking pirates and Christian princes" Oxford University Press US. 2005. Lk. 195–196
- Knut Helle "The Cambridge History of Scandinavia" Cambridge University Press. 2003. Lk. 371–373