Vikipeedia

Märt Laarman

Redaktsioon seisuga 14. detsember 2009, kell 18:28 kasutajalt Janikaleisalu (arutelu | kaastöö)

Märt Laarman (õieti Martin Laarman; 22. veebruar 1896 Viljandimaal – 18. aprill 1979 Tallinnas) oli eesti graafik (vabagraafika ja raamatukunst) ja maalikunstnik.

Märt Laarman
Sündinud 22. veebruar, 1896
Viljandimaa, Eesti
Surnud 18. aprill, 1979
Rahvus eestlane
Tegevusala Maal, graafika, samuti eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Kunstivool ekspressionism, kubism, realismi mõjud
Tunnustus NSV teenelise kunstniku aunimetus

Elukäik

Märt Laarman on Kusta Laarmani (masinameister) ja tema naise Reeda poeg. Ta sündis Õisu mõisa saeveskis esimese pojana. Tal oli kaks õde Linda ja Leili ning üks vend Peeter.

Märt Laarman õppis Araku (Kääriku) koolis Kaarlis aastatel 1904–1907 ja Otepää Haridusseltsi Progümnaasiumis 1908–1912. Aastal 1912 ühines Laarman Rakvere Õpetajate Seminariga. Peale seda õppis ta Tartu Ülikooli Lauri Kettuneni ning Johann Voldemar Veski täienduskursustel, kus sai ta hariduse, et olla gümnaasiumides eesti keele ja kirjanduse õpetaja, kellena ta tegutses peamiselt Tallinna koolides 1945. aastani. Samal ajal ei loobunud ta kunagi kunstist, harides ennast pidevalt erinevatel kursustel, näiteks 1916. aastal Eesti Kunstiseltsi joonistuskursusel, kus üheks juhendajatest oli Nikolai Triik. Nagu oleks veel vähe olnud, siis kõige selle kõrvalt jõudis Laarman toimetada aastatel 1926-27 «Eesti Kunsti Aastaraamatut», aastal 1928 Eesti Kunstnikkude Ryhma programmilist almanahhi «Uue Kunsti Raamat», 1928-29 aastal noorsooajakirja «Taie» ning avaldas kunstikriitikat ajalehtedes ja ajakirjades «Olion», «Looming», «Kunst ja Kirjandus».

1920. aastate teine pool ja 1930. aastate esimene pool oli tema kui maalikunstniku õitseaeg. E. Viiralti, A. Vabbe ja J.Vahtra kõrval oli just tema see, kes oma noorusliku innuga sekkus kunstiellu, tuues oma loomingu ja sõnavõttudega värskust , innovaatilisust ja uudsust. Tema nendel aastatel loodud maalid ("Oleviste ja Niguliste" (1926), "Laud" (1928–1929), "Haige" (1930) ja "Õhtu" (1933)) kuuluvad kindlasti tolle aja eesti maalikunsti paremikku. Need olid kubistlikud tööd, kus ei ole mingeid tundevälgatusi - kõik on kaine ja ratsionaalne. Neil aastatel rikastas Laarman oma ideedega eesti raamatu üsna konservatiivset stiili, mille üheks heaks näiteks on kolme kunstniku (A. Akberg, M. Laarman, H. Olvi) näituse kataloog aastal 1926, kus on ilmselgelt näha rühmituse "Bauhaus" mõjutusi. Senine aksiaalne kujundusprintsiip asendati asümmeetrilisega ja oluliseks saij kirja selgus ja lihtsus. Samal leheküljel võis leida erinevaid fondi suurusi, horisontaalne kirjapilt vaheldub vertikaalsega ja nii edasi. Laarman toob ühena esimestest eestis oma kujundustesse sisse fotokunsti. 1923 loodi Eesti Kunstnikude Rühm, millega Märt Laarman samal aastal ka ühines ja oli seal juhtivaks kunstnikuks ja teoreetikuks. Rühmituses valitses kubistlik-konstruktivistlik stiil, mis avaldub ka Laarmani 1923 aastal loodud puulõikes "Sadam".

1940. aastatel töötas Laarman edukalt nii vabagraafiku kui ka raamatukujundajana. Teda süüdistati sellel ajal formalismis ehk eemaldumist tolleaegsest kunstiringkonnast, mida võib vaidlustada sellega, et ta oli tollal tegelikult üks viljakamaid raamatukunstnikke andes välja üle 40 teose, millest parimateks näideteks võib pidada aastal 1946 välja antud Fr. Tuglase "Elu ja kangastused" ja 1948 välja antud Lydia Koidula "Valik luulet".

1950ndatel tegeles Laarman Friedebert Tuglase teoste kaheksa köite illustreerimisega, kuid suutis selle kõrvalt ka luua palju vabagraafilisi lehti, mida samuti peetakse eesti kunsti paremikku kuuluvaks. 1951. aastal heideti Laarman Kunstnike Liidust välja «loomingulise küündimatuse ja passiivse hoiaku pärast ENSV Kunstnike Liidu üritustesse». Liidu liikme staatus taastati siiski viie aasta pärast.

1960. aastatel tegeles ta vabagraafika ja raamatukunstiga, kus pildid ja tekst olid seekord linoollõikes. 60-ndate kanti hakkab Laarman tegelema värvilise graafikaga, mille heaks näiteks on 1962 aastal loodud puulõikes "Sõudja". Kui oma kunstniku algusaegadel (20-ndad-30-ndad) levis temal kubism ja suhteliselt kaine ja ratsionaalne stiil, siis nüüd tõi Laarman eesti raamatukunsti tagasi emotsionaalse mõjujõu ja tundesügavuse.

Oma loomingutee alguse poole on Märt Laarman öelnud: "Meil vaadatakse graafikale üldse nagu mingi teise järgu kunstile. Loomulikultsee publiku suhtumine puulõikesse ja üldse graafikasse ei soodusta ta erilist õitselepuhkemist". Sellel ajal oli ta üks vähestest Eesti graafikutest ja tema võiks olla üks kunstnikest, tänu kellele tekkis ja arenes Eesti paljundusgraafika. 1969 omistatakse Märt Laarmanile Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetus.

Looming

Graafika

  • Lamav mees (Linoollõige, 1919)(esimene linoollõige)
  • Autoportree (Linoollõige, 1921)
  • Värav (Puulõige, 1922)(esimene puulõige)
  • Sadam (Puulõige, 1923)
  • Oleviste ja Niguliste (Puulõige, 1927)
  • Tšellomängija (Puulõige, 1927)
  • Õhtu (Puulõige, 1947-1948)
  • Harakas jõel (Puulõige, 1953)
  • Lilled (Puulõige, 1958)
  • Tüdruk (Puulõige, 1962)
  • Sõudja (Värviline puulõige, 1962)
  • Laevad (Värviline puulõige, 1962)
  • Kaks figuuri (Värviline puruplaadilõige, 1964)
  • Pirita (Värviline linoollõige, 1966)

Maalid

  • Maalietüüdid:
    • Nuustaku alev (1921)
    • Kevadmaastik (1922)
  • Oleviste ja niguliste (1926)
  • Laud (1928-1929)
  • Haige (1930)
  • Õhtu (1933)

Raamatukunst

Lavakujundus

Kirjandust

  • "Märt Laarman", koostanud Mai Levin, Eesti Kunstimuuseum 1996
  • "Märt Laarman, 12 reproduktsiooni", Kirjastus "Kunst" Tallinn 1973
  • "Märt Laarman raamatukunstnikuna", koostanud Rein Loodus, Kirjastus "Kunst" Tallinn 1976

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Märt_Laarman&oldid=1792494"