Märt Laarman

Märt Laarman (õieti Martin Laarman; 22. veebruar 1896 Viljandimaal – 18. aprill 1979 Tallinnas) oli eesti graafik (vabagraafika ja raamatukunst) ja maalikunstnik.

Märt Laarman
Sündinud	22. veebruar, 1896 Viljandimaa, Eesti
Surnud	18. aprill, 1979
Rahvus	eestlane
Tegevusala	Maal, graafika, samuti eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Tunnustus	NSV teenelise kunstniku aunimetus

Elukäik

Märt Laarman on Kusta Laarmani (masinameister) ja tema naise Reeda poeg. Ta sündis Õisu mõisa saeveskis esimese pojana. Tal oli kaks õde Linda ja Leili ning üks vend Peeter.

Märt Laarman õppis Araku (Kääriku) koolis Kaarlis aastatel 1904–1907 ja Otepää Haridusseltsi Progümnaasiumis 1908–1912. Aastal 1912 ühines Laarman Rakvere Õpetajate Seminariga. Peale seda õppis ta Tartu Ülikooli Lauri Kettuneni ning Johann Voldemar Veski täienduskursustel, kus sai ta hariduse, et olla gümnaasiumides eesti keele ja kirjanduse õpetaja, kellena ta tegutses peamiselt Tallinna koolides 1945. aastani. Samal ajal ei loobunud ta kunagi kunstist, harides ennast pidevalt erinevatel kursustel, näiteks 1916. aastal Eesti Kunstiseltsi joonistuskursusel, kus üheks juhendajatest oli Nikolai Triik. Nagu oleks veel vähe olnud, siis kõige selle kõrvalt jõudis Laarman toimetada aastatel 1926-27 «Eesti Kunsti Aastaraamatut», aastal 1928 Eesti Kunstnikkude Ryhma programmilist almanahhi «Uue Kunsti Raamat», 1928-29 aastal noorsooajakirja «Taie» ning avaldas kunstikriitikat ajalehtedes ja ajakirjades «Olion», «Looming», «Kunst ja Kirjandus».

1920. aastate teine pool ja 1930. aastate esimene pool oli tema kui maalikunstniku õitseaeg. Tema nendel aastatel loodud maalid ("Oleviste ja Niguliste" (1926), "Laud" (1928–1929), "Haige" (1930) ja "Õhtu" (1933)) kuuluvad kindlasti tolle aja eesti maalikunsti paremikku. 1923 loodi Eesti Kunstnikude Rühm, millega Märt Laarman samal aastal ka ühines ja oli seal juhtivaks kunstnikuks ja teoreetikuks. Rühmituses valitses kubistlik-konstruktivistlik stiil, mis avaldub ka Laarmani 1923 aastal loodud puulõikes "Sadam".

1940. aastatel töötas Laarman edukalt nii vabagraafiku kui ka raamatukujundajana. Teda süüdistati sellel ajal formalismis ehk eemaldumist tolleaegsest kunstiringkonnast, mida võib vaidlustada sellega, et ta oli tollal tegelikult üks viljakamaid raamatukunstnikke andes välja üle 40 teose, millest parimateks näideteks võib pidada aastal 1946 välja antud Fr. Tuglase "Elu ja kangastused" ja 1948 välja antud Lydia Koidula "Valik luulet".

1950ndatel tegeles Laarman Friedebert Tuglase teoste kaheksa köite illustreerimisega, kuid suutis selle kõrvalt ka luua palju vabagraafilisi lehti, mida samuti peetakse eesti kunsti paremikku kuuluvaks. 1951. aastal heideti Laarman Kunstnike Liidust välja «loomingulise küündimatuse ja passiivse hoiaku pärast ENSV Kunstnike Liidu üritustesse». Liidu liikme staatus taastati siiski viie aasta pärast.

1960. aastatel tegeles ta vabagraafika ja raamatukunstiga, kus pildid ja tekst olid seekord linoollõikes. 60-ndate kanti hakkab Laarman tegelema värvilise graafikaga, mille heaks näiteks on 1962 aastal loodud puulõikes "Sõudja".

Oma loomingutee alguse poole on Märt Laarman öelnud: "Meil vaadatakse graafikale üldse nagu mingi teise järgu kunstile. Loomulikultsee publiku suhtumine puulõikesse ja üldse graafikasse ei soodusta ta erilist õitselepuhkemist". Sellel ajal oli ta üks vähestest Eesti graafikutest ja tema võiks olla üks kunstnikest, tänu kellele tekkis ja arenes Eesti paljundusgraafika. 1969 omistatakse Märt Laarmanile Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetus.

Looming

Graafika

• Lamav mees (Linoollõige, 1919)(esimene linoollõige)
• Autoportree (Linoollõige, 1921)
• Värav (Puulõige, 1922)(esimene puulõige)
• Sadam (Puulõige, 1923)
• Oleviste ja Niguliste (Puulõige, 1927)
• Tšellomängija (Puulõige, 1927)
• Õhtu (Puulõige, 1947-1948)
• Harakas jõel (Puulõige, 1953)
• Lilled (Puulõige, 1958)
• Tüdruk (Puulõige, 1962)
• Sõudja (Värviline puulõige, 1962)
• Laevad (Värviline puulõige, 1962)
• Kaks figuuri (Värviline puruplaadilõige, 1964)
• Pirita (Värviline linoollõige, 1966)

Maalid

• Maalietüüdid:
  • Nuustaku alev (1921)
  • Kevadmaastik (1922)
• Oleviste ja niguliste (1926)
• Laud (1928-1929)
• Haige (1930)
• Õhtu (1933)

Raamatukunst

• "Käik tuultesse" (autor Marie Under, 1938)
• "Talvõlaul" (autor J. Ph. v. Roth, 1938)
• "Piksepalve 1644" (1939)
• "Kylmad ruba'iid" (1939)
• "Kaks taevalõiku" (autor Friedebert Tuglas, 1966-1968)
• "Realistliku ingli laul" (autor Jüri Üdi, 1968)

Lavakujundus

• Carlo Gozzi näidend-muinasjutt "Kaaren" (1923)

Kirjandust

• "Märt Laarman", koostanud Mai Levin, Eesti Kunstimuuseum 1996
• "Märt Laarman, 12 reproduktsiooni", Kirjastus "Kunst" Tallinn 1973
• "Märt Laarman raamatukunstnikuna", koostanud Rein Loodus, Kirjastus "Kunst" Tallinn 1976

Välislingid

• Velly Roots, "Maalikunstnik ja graafik Märt Laarman 100", Postimees, 28. veebruar 1996
• Jüri Hain, "Raskesti haaratav Laarman", Eesti Päevaleht, 09. aprill 1996