Camille Corot: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
52. rida:
Alates [[1850]]<nowiki/>ndatest oli Corot saavutanud lugupidamise ja tuntuse, tema stiil oli selleks ajaks pehmem ja värvitoonid veel tagasihoidlikumad. Oma hilisematel stuudios valminud maastikel , mis tihti kujutasid [[Figuratiivne kunst|figuure]] nagu kümblejad, [[Bacchus|veinijumalad]] ja [[Allegooria|allegoorilised]] figuurid, kasutas Corot talle omast piiratud koloriiti. Tema koloriit piirdus põhiliselt pehmete toonitud hallikate ja sinirohelise toonidega, millel mõned piiratud värvi laigud figuuride kantud kangail.<ref name=":0" />
Camille Corot oli väga viljakas kunstnik ning maalis üle 3000 teose. Sellest hoolimata oli nõudlus kunstiturul veel suurem ning tema teoseid on palju [[Võltsing|võltsitud]]. Corot looming oli kõrgelt hinnatud tema eneseteadlike [[Poeetiline|poeetiliste]] maastikumaalide poolest, mida iseloomustab õrn ja tundlik tonaalsus ning õrnade õhuliste hõbedaste/hallikate värvide koloriit. Viimased 20 aastat oma elust pühendas Corot [[Portree|portreedele]] ja figuuride kujutamisele. Portreede sari [[„Stuudio“]] (u.[[1865]]) ja [[„Naine pärliga“]] (u.[[1865]]-[[1870]]) kajastavad Corot kaasasündinud [[Klassitsism|klassitsismi]] ja meisterliku tonaalse koloriidi maalimise annet. Suure edukuse saavutamine ei avaldanud konservatiivsele ja põhimõttekindlale kunstnikule erilist mõju. Corot oli jätkuvalt väga töökas ja keskendus täielikult maalimisele. Ta armastas rääkida maalide [[Harmoonia|harmooniast]] nii portreede kui maastike puhul, pürgides muusikateoste [[Kvaliteet|kvaliteedi]] kõrgusele. Corot jättis kindlameelselt [[Modernsus|modernse]] maailma mõjud välja oma teostest. Ulatuslik [[Raudtee|raudteede]] võrgustik ja [[Industrialiseerimine|tööstuslik areng]] ei kajastu tema teostes mingil juhul.<ref name=":1" />
▲Camille Corot oli väga viljakas kunstnik ning maalis üle 3000 teose. Sellest hoolimata oli nõudlus kunstiturul veel suurem ning tema teoseid on palju [[Võltsing|võltsitud]]. Corot looming oli kõrgelt hinnatud tema eneseteadlike [[Poeetiline|poeetiliste]] maastikumaalide poolest, mida iseloomustab õrn ja tundlik tonaalsus ning õrnade õhuliste hõbedaste/hallikate värvide koloriit. Viimased 20 aastat oma elust pühendas Corot [[Portree|portreedele]] ja figuuride kujutamisele. Portreede sari [[„Stuudio“]] (u.[[1865]]) ja [[„Naine pärliga“]] (u.[[1865]]-[[1870]]) kajastavad Corot kaasasündinud [[Klassitsism|klassitsismi]] ja meisterliku tonaalse koloriidi maalimise annet. Suure edukuse saavutamine ei avaldanud konservatiivsele ja põhimõttekindlale kunstnikule erilist mõju. Corot oli jätkuvalt väga töökas ja keskendus täielikult maalimisele. Ta armastas rääkida maalide [[Harmoonia|harmooniast]] nii portreede kui maastike puhul, pürgides muusikateoste [[Kvaliteet|kvaliteedi]] kõrgusele. Corot jättis kindlameelselt [[Modernsus|modernse]] maailma mõjud välja oma teostest. Ulatuslik [[Raudtee|raudteede]] võrgustik ja [[Industrialiseerimine|tööstuslik areng]] ei kajastu tema teostes mingil juhul.<ref name=":1" />
Corot koht [[19. sajand|19. sajandi]] [[Kunstiajalugu|kunstiajaloos]] on kindel. Kui ta alustas maalimist, peeti maastiku visandeid lihtsalt tooreks materjaliks õige teose jaoks ning neil polnud kunstipärast väärtust. Camille Corot oli üks esimesi, kes suutis näidata visandite elujõulist kvaliteeti ja [[Spontaansus|spontaansust]] ning neile omast looduslikku põhitõde, mida valmis maali puhul on raskem tunnetada. Tema surmaks oli visand teinud oma võidukäigu ja kogu maastikumaali kunstlikkuse kahtlused olid kõrvale lükatud.<ref name=":1" /> Corot oli vabas õhus maalimisviisiga teerajakas impressionistlike maalijatele, kes teda austasid.<ref name=":1" /><ref name=":3">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.newworldencyclopedia.org/entry/Jean-Baptiste-Camille_Corot|Pealkiri=Jean-Baptiste-Camille Corot|Väljaanne=New World Encyclopedia|Aeg=|Kasutatud=29.04.2018}}</ref>
| |||