Kausatiivtarind: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
Kausatiivse
Kausatiivtarind seob kahte sündmust, mis on sellisel kujul ühes [[Lekseem|lekseemis]] ja ([[Elementaarlause|elementaar)lauses]]:
[[Komplekslause|
Eesti keeles on üksikuid ebapüsivaid [[Kausatiivverb|kausatiivverbe]], nt ''ehmatama'' ja ''vihastama'', mis esinevad samakujulistena nii kausatiivses kui ka mittekausatiivses tähenduses. Näiteks ''Laps ehmatas kassi.'' on kausatiivne ja ''Kass ehmatas.'' mittekausatiivne.
=== Derivatiivne kausatiiv ===
Kõige kindlamalt seovad tulemusprotsessi või
Tuletuslik kausatiiv moodustatakse peamiselt [[Intransitiivne tegusõna|sihitu]]st lähtetarindist.
''Laps '''kiigub'''. – Ema '''kiigutab''' last.''
Transitiivtarinditest võivad tuletusliku kausatiivtarindi lähtetarindina toimida üksnes [[Agentiivsus|mitteagentiivsed]] tarindid.
''Ma '''nägin''' tema uut kleiti. – Ta '''näitas''' mulle oma uut kleiti.''
=== Perifrastiline kausatiiv ===
Perifrastiline moodustus on
'''Otsese põhjustamise''' puhul on põhjustaja tulemussündmuse vahetu, sageli füüsiline tekitaja ja toimib kogu tulemussündmuse toimumisaja jooksul.
''Ta '''käivitas''' autot.''
'''Kaudne põhjustamine''' on omaette protsess, mis üksnes käivitab tulemusprotsessi ega mõjuta oluliselt selle edasist kulgu.
''Ta '''pani''' auto '''käima''''.
==Kasutatud kirjandus==
*Argus, R. (2012). Kausatiivsuse omandamisest eesti keeles. ''Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat'', 8.
*Erelt, M., R. Kasik,
*Erelt, M (2013). ''Eesti keele süntaks: Sissejuhatus. Öeldis''. Tartu.
|