Kausatiivtarind: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Katrek (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
{{toimeta}}'''Kausatiivtarind''' on lausekonstruktsioon, mille [[Lihtöeldis|liht]]- või [[liitöeldis]] väljendab ühtaegu nii põhjustamist kui ka selle tulemust. KausatiivverbKausatiivtarindi saab moodustada [[tegusõna|verbidest]] ''panema, ajama, jätma, laskma, lööma, vajutama, keerama'' jnevmt +ja [[ma-tegevusnimi|ma-tegevusnimest]].
 
Lauses[[Lause]]tes ''Ema kiigutas last.'' [[lihtöeldis]] ''kiigutama'' ja lauses ''Ema pani lapse kiikuma'' kannavad vastavalt [[lihtöeldis]] ''kiigutama'' ja [[liitöeldis]] ''pani kiikuma'' kannavad tähendust ’põhjustas'põhjustas kiikumise’kiikumise'. Lauses ''Ta laskis koera sisse.'' seisneb kausatiivsus tulemussündmuse toimumise lubamises, mittetakistamises.
 
Kausatiivse öeldise[[öeldis]]e vormistus võib olla [[Perifrastiline verb|perifrastiline]], kus täistähenduslikule lekseemile lisandub üldise põhjustamistähendusega poolabiverb, mis koos moodustavad lause keskmena toimiva [[liitöeldis]]e.: ''Kiikumakiikuma'' (täistähenduslik lekseem) + ''panema'' (poolabiverb) – ''kiikuma panema'' ([[liitöeldis]])
 
Kausatiivtarind seob kahte sündmust, mis on sellisel kujul ühes [[Lekseem|lekseemis]] ja ([[Elementaarlause|elementaar)lauses]]: kauseerivakauseerivat ehk põhjustavapõhjustavat sündmusesündmust ja kauseeritavakauseeritavat ehk tulemussündmusetulemussündmust.
 
[[Komplekslause|KomplekslausesKomplekslauset]] ei käsitleta kausatiivtarindit põhjusliku sisuga kausatiivtarindina. PõhjustavatKomplekslauses väljendatakse põhjustavat tegevust ja selle tegevuse tulemust ei väljendata kahe leksikaalselt sisuka ja süntaktiliselt iseseisva [[öeldis]]ega. Näiteks verbid ''käskima, paluma, lubama'' väljendavad konkreetset põhjustamistegevust, näiteks ''Ma '''käskisin''' tal oma toa '''ära koristada'' oma tuba'''.
 
Eesti keeles on üksikuid ebapüsivaid [[Kausatiivverb|kausatiivverbe]], nt ''ehmatama'' ja ''vihastama'', mis esinevad samakujulistena nii kausatiivses kui ka mittekausatiivses tähenduses. Näiteks ''Laps ehmatas kassi.'' on kausatiivne ja ''Kass ehmatas.'' mittekausatiivne.
 
=== Derivatiivne kausatiiv ===
Kõige kindlamalt seovad tulemusprotsessi või –seisundi-seisundi ja selle põhjustamise üheks tegevuseks [[Tegusõna|verb]]ile, [[käändsõna]]le või [[määrsõna]]le liituvad kausatiivsed tuletusliited: -''ta''-, -''da''-, -''t''-, -''sta''-, -''nda''-, -''lda''-.
 
Tuletuslik kausatiiv moodustatakse peamiselt [[Intransitiivne tegusõna|sihitu]]st lähtetarindist.
 
''Laps '''kiigub'''. – Ema '''kiigutab''' last.''
 
Transitiivtarinditest võivad tuletusliku kausatiivtarindi lähtetarindina toimida üksnes [[Agentiivsus|mitteagentiivsed]] tarindid.
 
''Ma '''nägin''' tema uut kleiti. – Ta '''näitas''' mulle oma uut kleiti.''
 
=== Perifrastiline kausatiiv ===
Perifrastiline moodustus on derivatiivsegaderivatiivse kausatiivigaga võrreldes kaugeltpalju produktiivsem. Perifrastiliselt on võimalik moodustada nii otsest kui ka kaudset põhjustamist väljendavaid kausatiive, kui tuletised[[tuletis]]ed väljendavad ainult otsest põhjustamist.
 
'''Otsese põhjustamise''' puhul on põhjustaja tulemussündmuse vahetu, sageli füüsiline tekitaja ja toimib kogu tulemussündmuse toimumisaja jooksul.
 
''Ta '''käivitas''' autot.''
 
'''Kaudne põhjustamine''' on omaette protsess, mis üksnes käivitab tulemusprotsessi ega mõjuta oluliselt selle edasist kulgu.
 
''Ta '''pani''' auto '''käima''''.
==Kasutatud kirjandus==
*Argus, R. (2012). Kausatiivsuse omandamisest eesti keeles. ''Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat'', 8.
*Erelt, M., R. Kasik, RH., Metslang, H. jtRajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare (1993). ''Eesti keele grammatika II. Süntaks''. Tallinn: Eesti TA Keele ja Kirjanduse Instituut.
*Erelt, M (2013). ''Eesti keele süntaks: Sissejuhatus. Öeldis''. Tartu.